Saue Gümnaasium Meie aja kangelane Heino Kalm Robert Kadak 6.e 2018 See on teemamapp meie aja kangelasest, kelleks on minu arvates Heino Kalm. 1 Pean Heinot kangelaseks, kuna ta on küll täiesti tavaline inimene aga aitab vaeseid inimesi, kes kardavad naeratada, sest neil pole raha hammaste korda tegemiseks. Selles mapis räägin ma lühidalt Heino elust, tööst ja tegemistest ja sellest, miks ma pean teda meie aja kangelaseks. Lisasin ka pildid, mis kirjeldavad Heinot. Sisukord 2 1. Sisukord---------------------------------------------------------------------- ------3 2
Peategelased Peeter, Heino ja Siska on kõik erinevad ja omamoodi karakterid. Nendest esimene on tuntud kui ,,krutskimees". Tal on alati mõni kavalus varrukast võtta ning ta ei mata mitte ühtegi ideed maha, olgu see nii pöörane ja ohtlik kui tahes ning viinaraha eest tehakse kõike. Näiteks varastasid nad omaenda ehitusmaterjali, et raha teenida. Peetrile meeldis öelda, et kui keegi teine sinu tagant ei varasta, peab seda ise tegema. Heinot kirjeldati kui kiitsakat ning lühikest poissi, kel elukogemusi vähe. Ta on pisut arg ning kuigi ta kahtleb, ega pole just kõige aldim Peetri ideedega kaasamineja, annab ta alati järele ning tänu sellele satub põnevatesse ning meeldivatesse olukordadesse. Miskipärast mõjub ta naissoole kui magnet ning suudab peale mitme tüdruksõbra ka isaks saada. Siiski on ta hella südamega ning ei suuda kärbeselgi halba teha, nii ka südameasjades ning selle tõttu vaevleb kahetsuspiinades
Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas, sammuti tegi Eller mitmeid välisreise Pariisi ja Viini. Viinis kohtus ta kuulsa Austria muusikateadlase Kuido Adleriga, kes andis tema teostele kõrge hinnagu. 1940. pakuti Heini Ellerile kompositsiooniprofessori kohta Tallinna konservatooriumis, ning Ellerid kolisid pealinna. 1949. aastal alanud sõda aga seiskas kõik Elleri töör enam kui kolmeks aastaks. 1942. aastal tabas Heinot ränk löök hukati tema abikaasa Anna. Järgnevail aastail kompneeris Eller vähe, tema teoseid siiski esitati, ettekandeid korraldas peamiselt Olav Roots. Tal olid ka mõned õpilased: Villem Kapp ja Kaljo Raid. Pärast sõja lõppu jätkas Elles tööd õpetajana ja ka heliloojana. Siis aga järgnes mõõn: 1949. a vallandati Eller konservatooriumist ja peaaegu kogu tema sõjaeelne looming seati kommunistliku reziimi poolt põlu alla, kui ,, Formalistlik ja kodanlik- natsionalistlik".
Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju
Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull läks Sessi kallal õiendama. Kui Jull rannast toa poole läks, kuulis ta kuurist nuttu. Taavi võttis Luisi enda poole, saatis paksu vana omaniku minema. XIII (151-165) 3 nädalat hiljem oli majas 7 inimest. Luisi leppis trotsides Marie kamandamisega. Sadamasse tuli kapten Rando laev, millega Jull läks kaasa. Tallinnas otsis ta isa üles ning võttis ta koju kaasa. XIV (165-176) Laevateekond koju
- tütar ja ema (HILDA) läksid linna, tütar esimest korda elus, panid end ilusti riide, linna mindi bussiga, kuhu tulid ka ema kooliõde Laine ja tema tütar Ann, bussijuhiks oli Ants, keda kõik teadsid - ema ja tütar käisid linnas ringi, istusid pargis ja kuulasid valjuhääldist lastekoori, nägid tuvisid, teisi emasid ja lapsi, jäätist - ema ja tütar sõid koos rosina-koorejäätist, seejärel läksid kirikut vaatama - läksid külla Sennile, kellel oli taks, jäid ootama Heinot, kes koju jõudes väljastaks emale seanahatõendi - tütar läks õue Senni lapsega Heljuga mängima, läksid puukuuri, kus olid lambavillad ja nahad ning hakkasid neis hullama - Helju andis talle papist nuku, mis oli ilus ja lausa läikis, seejärel läks tütar tuppa ja nõudis emalt, et nad minema hakkaks, ta pesti lambarasvast puhtaks ja mindigi ära - mindi piimabaari suhkrusaiakesi ja odavat teed jooma, seejärel tütre nõutud vihikut ja raamatut ostma
annaabi.ee 
