Ainulaadne on hoone järsk katus, mis oli algselt kaetud Baieri Alpide musta kiltkiviga. Peahoone otsas paikneva sissepääsu ees on kaunis pandus kaldtee, mis valmis 1911. aastal. Sissesõidu muudab paraadlikuks kivist vaasidega kaarduv rinnatis. Valitsejahoone on lihtne klassitsistlikus stiilis hoone. Kellatorni kuppel on aga barokistiilis. Järve kaldal asub pseudogooti stiilis viinavabrik. Peahoone on ehitatud heimatstiilis. Asukoht: Mooste mõis ja mõisapark asuvad Mooste järve kaldal Põlva maakonnas, ajalooliselt Võrumaal Põlva kihelkonnas. Mõisakompleks: Mõisa kompleksi kuuluvad peahoone, park, mõisa puutöökoda, tööhobustetall, valitsejamaja, karjalaut, mõisamüür, kellatorn, sae- ja viljaveski, viinavabrik, käsitöökoda, viinakelder- elamu, auruveski, tall, laut, tall-tõllakuur, tööriistakuur ja meierei. Park: Mõisa juurde kuulub 19
ei jõudnud kesta kümmet aastatki, kui noor paruness raske haiguse tagajärjel suri. Esimesest abielust sündisid pojad Axel Georg, Hans Heinrich ja Bernd Eduard. Teistkordselt abiellus Eduard von Nolcken 29. oktoobril 1915. aastal Tartus Helene Pauline Charlotte Freiin von Engelhardtiga, kellega tal sündisid poeg Burchard Arthur ning tütred Anna Elisabeth ja Brigitte Alice. Eduard von Nolckeni suurimaks ettevõtmiseks olid mastaapsed ehitustööd, mille tulemusena valmis lisaks uhkele heimatstiilis peahoonele ka suurejooneline kogu Eesti kontekstis silmapaistev majandushoonete kompleks. Mooste Nolckenite isiklikku kirjavahetust on tänaseks alles äärmiselt vähe, kuid vähestest säilinud kirjadest võib leida väga huvitavaid andmeid perekonna omaaegse suhtluse ning tööde ja tegemiste kohta. 3 Mõisa-ala iseloomustus 5
Kui 1830. aastatel tegutsesid terves Türi kihelkonnas vaid pühapäevakoolid, siis järgneva kolme aastakümnega paranes olukord märgatavalt ning Piiumetsaski tegutses talurahvakool. Samas langes järgnevatel aastatel tase tunduvalt, kuid Eesti ajal tase tõusis taas. Eesti NSV ajal tegutses Piiumetsas mittetäielik keskkool, kus oli 1949. aasta seisuga 62 õpilast (Paet ja Sokk, 2009). 7 1903. aastal valmis Piiumetsa mõisa uus heimatstiilis peahoone. Vana peahoone oli puidust ning pärines 1730. aastatest (Särg 2005). 16. ja 17. detsembril 1905 langesid Järva kreisis Piiumetsa, Lokuta, Kolu ja Laupa mõis arvuka külm- ja tulirelvadega relvastatud kurjategijate salga rünnaku ohvriks, mis koosnes põhiliselt kohalikest talupoegadest, aga ka võõrastest. Liikudes ühest mõisast teise see salk purustas mõisahoonete sisustuse, riisus ja peksis katki mõisaomanike vara, lõhkus ja rikkus telefoniaparaadid (Mõis ja talurahvas).
väärispuidust uksed, seinatahvlid) pärineb valdavalt 19.s. lõpust (Kultuurimälestiste riiklik register). Mõisas on tegutsenud kodumajanduskool, II maailmasõja järgselt aga lastekodu. Eesti Vabariigi ajal tegutses hoones piirivalvekordon. Kaasajal on mõis eraomanduses. Ajaloolise jaotuse järgi Pärnumaale Halliste kihelkonda kuulunud mõis jääb kaasajal Viljandimaale Abja valla territooriumile (Eesti mõisaportaal, 2017). Abja-Paluoja postkontor 1929. aastal heimatstiilis ehitatud pangaks, hiljem 1934. aastast aga postkontor. Liigitatud ehitismälestise alla. Mälestisel ja kaitsealal on lubatud mullatööd ja aiapidamine, puude istutamine tuleb eelnevalt kooskõlastada muinsuskaitseametiga (Kultuurimälestiste riiklik register, 2017). Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on
Johansoniga); Siidisuka linnaosa Kohtla-Järvel; funktsionalistlik Urla maja jt Robert Natus (1890-1950) 1907-14 ja 1918 Riia Polütehniline Instituut 1924 esimene Tallinna Tehnikumi arhitektuurieriala lõpetaja Avas Tallinnas oma büroo 1939 läks Poznai Ehitused Põhja-Saksa tellisekspressionismi mõjulised – EKA maja (J. Koorti laternahoidjad), elamu Pärnu mnt ja Roosikrantsi nurgal; Nõmme linnaosa korrastamise kava, projekteeris heimatstiilis maju Ekspressionism ja traditsionalism 1920ndate arhitektuuris Stiililiselt oli 1920.ndate arhitektuur traditsionalistlik. Tulid Riias õppinud arhitektid, ja tõid traditsionalismi. See on Eesti kohalik variant Saksa 20.sajandi alguse Heimatschutzi liikumise arhitektuurist. See põlgas ära niiklassikaliste kõrgstiilide moderniseeringud, kui juugendi ja nende omavahelised segud. Põlgab kodanluse senist aadlikultuuri matkimist.
annaabi.ee 
