õiguse järele, sest nemad saavad küllaga.5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:JohannesBrahms.jpg http://www.youtube.com/watch?v=ESNbZl4GWm4 http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1325755383 http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Brahms http://www.tfg.tartu.ee/foyou/wp-content/uploads/2010/11/noot-10469.jpg http://missmolly72.files.wordpress.com/2012/01/piano-sheet-music.jpg Täname!
Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey Sacks,Emanuel SchegloffI ja Gail Jefferson.Etnometoloogiast välja kasvanud lähenemisviis,kus tuntakse huvi vestluse struktuuri ja selle sotsiaalse loomise vastuning kasutatakse selleks vestluste helisalvestiste ja nende transkribeeringute detailset uurimist.(ten Have 1990)Vestlust
26. Peeter Kümmel XXXIX. Timo Simonlatser 46. Priit Narusk Sprinditeade (klassika) I. Johan Kjølstad, Ola Vigen Hattestad (Norra) II. Tobias Angerer, Axel Teichmann (Saksamaa) III. Ville Nousiainen, Sami Jahojärvi (Soome) 8. Aivar Rehemaa, Andrus Veerpalu 15 km klassikat I. Andrus Veerpalu (Eesti) II. Lukas Bauer (Tsehhi) III. Matti Heikkinen (Soome) 39. Aivar Rehemaa 57. Algo Kärp 30 km suusavahetusega sõit (15+15/klassika + vaba) I. Petter Northug (Norra) II. Anders Södergren (Rootsi) III. Giorgio Di Centa (Itaalia) 19. Andrus Veerpalu 29. Aivar Rehemaa 37. Jaak Mae 50 km ühisstart (vaba) I. Petter Northug (Norra) II. Maksim Võlegzanin (Venemaa) III
"http://www.plastkatus.ee/cps/" http://www.plastkatus.ee/cps/ [4] ATK Invest OÜ. (2015, Oktoober) Plastkatus. [Online]. "http://www.plastkatus.ee/bnc/" http://www.plastkatus.ee/bnc/ [5] PROPLASTIK OÜ. (2015, Oktoober) Proplastik. [Online]. "http://www.proplastik.ee/kihtplastik-pc-polukarbonaat" http://www.proplastik.ee/kihtplastik- pc-polukarbonaat [6] Heikkinen OÜ. P. [Online]. "http://www.polukarbonaat.ee/" http://www.polukarbonaat.ee/ [7] Heikkinen OÜ. Polükarbonaat. [Online]. "http://www.polukarbonaat.ee/juhendid/" http://www.polukarbonaat.ee/juhendid/ [8] Bayer Sheet Europe. Makrolon. [Online]. "http://www.ravago.sk/img/fotky/TL2_6mm.pdf" http://www.ravago
varasemast sõltuvusainete kasutusest suurendab noorusea töötus alkoholiprobleemide tekke riski ja ka vastupidi : alkoholiprobleemid tõstavad tüütuseriski 21 22 23 Viited Lehtmets. A, http://www.tallinn.ee/21.11.2013-Andres-Lehtmets.pdf 17. Vaask S, Liebert T, Maser M, et al. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: TAI, Eesti Toitumisteaduse Selts; 2006. 18.Pavel B, Rein K, eds. Meditsiinisõnastik. Tallinn: Medicina; 2004. 19. Lönnqvist J, Heikkinen M, eds. Psühhiaatria. Tallinn: Medicina; 2006. Alkoholisõltuvus AS Medicina 2012 Tallinn Seppa,K.,Alhu,H.,Kiianmaa,K. 12. HARDIMAN, Michael. Sõltuvus. Inglise keelest tõlkinud Ragne Kepler. Tänapäev, Tallinn, 2000. RHK-10-V Psüühika- ja käitumishäired. Tartu Ülikooli Kliinikum. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/lisad/ravi/RHK/RHK10-FR17.htm.). Grossmann G Ajakirjast HIPPOKRATES, november 1999(11) 24
Kas on tegemist suitsiidiriskiga (hinnang) Kujunemislugu, tema elu senine areng, kas kellelgi perekonnas on veel seda probleemi Kas ta ise oskab öelda eelnevast elust mingeid probleeme, mis võivad olla põhjuseks või seotud Sotsiaalset/seksuaalset arengut uurida Uurida tema ressursse (oskused, sotsiaalsed suhted, raha, tervis jms), kohanemistaset Kliendi enesekirjeldus Tema ettekujutus tulevikus, ravieesmärk Veel midagi, millest klient soovib rääkida Lönnqvist, Heikkinen jt 1999 Jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. Võimalikult vähe küsimusi, ainult suunavaid. Anda mõista et tegeletakse tema isiku ja probleemiga. Püüa jätta muljet, et olete huvitatud probleemist. Lähene teemadele, mida klient näib vältivat ja tee seda vabalt, sundimatult. Aita oma kommentaaride ja kuulamisega kaasa vabale jutustamisele. Küsi otse võimalikust vägivaldsusest ja enesetapumõtetest. Tõsta vajaduse korral esile sinu arvates olulisi teemasid. Esita otse
Tuleb luua detaile, et saada temast pilt. Kindel laks on uurida tema resursse (tervis, motivatsioon, raha, sots võrgustik, hobid) Milline on tema kohanemise tase? Millised on toimetuleku strateegiad? Ette kujutus tulevikust. (milline on tema soovitud ravieesmärk) Kui kõik see on juba läbi käidud, siis tuleb küsida, et kas sa tahad veel millestki rääkida? Tuleks suuta luua loetelu nendest probleemidest, mida nähakse kliendil olevat. --- Lönnqvist, Heikkinen & Co. (1999) mis on üldpõhimõtted.... 1) jäta intervjueeritavale enda loo jutustaja roll. (ainult suunavad küsimused) 2) anna mõista et tegeltakse nii tema kui ka probleemiga. Mõlemale pööratakse tähelepanu. Tihti pööratakse ühele rohkem tähelepanu kui teisele. 3) Püüa jätta mulje, et te olete huvitatud tema probleemist. Kui te ise arvate, et ma olen sügavalt huvitatud, et see ka kliendini jõuaks. Talle võib näida hoopis vastupidi.
annaabi.ee 
