Mõisahärra saatis Päärna oma vanemate juurde puussepaks. Kui Miina oli opmann Vinteri juures oli teenijaks käis Päärn teda tihti vaatamas. Kui opmann Miinale ligi tikkus peale liigset napsutamist kargas Päärn talle kallale ja pekksis opmanni vaese omaks. Huntaugu peremees ehk Mihkel: omakasupüüdlik, salakaval, kahepalgeline. Miina isa. Tahtis Miinat Pritsule naiseks anda, sest Prits oli talle siis mõisas head kohta lubanud. Vana parun ehk parun Heidegg: Nõudlik, ülbe, kuulab alandlikult oma naise sõna, teadlik oma seisusest. Oli Vaitlas mõisahärra. Andis oma koha oma vanimale pojale üle. Ise kolis Kose kihelkonda. Oli karm ja kindlakäeline mõisahärra oli ka haagikohtunik olnud. Ta naine on samamoodi isekas, oma seisusest teadlik ja ülbe, aga nad mõlemad hoolisid oma lastest omal moel. Noor mõisahärra e Herbert Heidegg: Iseteadlik, noor, õpihimuline, uuendustele avatud, hooliv. Armus koolipreilisse ehk Juliette Marchandi
................................................................................................ 2) Seleta oma sõnadega lahti mõisted: 50 soolast - ........................................................................................................ kadalipp - .......................................................................................... ............ teoorjus - ................................................................................................ 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ...................................................................................................... 4) Kirjelda sündmusi, mis leidsid aset nelipühi laupäeval opmann Vinteri kodus (Vinter, Miina, Päärn) ...................................................................................................... 5) Mis põhjustas talupoegade mässu? ......................................................................................................
.. kadalipp - .......................................................................................... .................. ......................................................................................................... ............. teoorjus - .......................................................................................................... ......................................................................................................... ............. 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... .................................................
.. kadalipp - .......................................................................................... .................. ......................................................................................................... ............. teoorjus - .......................................................................................................... ......................................................................................................... ............. 3) Miks Adelheid Heidegg vihkas preili Marchand'i? ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... ......................................................................................................... .................................................
kaikaga võitlejaid, ent õnnekombel pääses ta sellest siiski eluga ja isegi suuremate vigastusteta. Kui röövimiseks ja rüüstamiseks läks oli Päärn üks tagasihoidlikumaid. Ta pätsas vaid paar hõbelusikat nagu ka hiljem selgus. Neist süüd tõendavatest argumentidest sai ta lahti aga tänu, teda sõtta otsima tulnud pruudi Huntaugu Miina tähelepanelikkusele. Päärn pääses karistusest vaid Miina palve ja Juliette Marchandi eestkostele ( Noor mõisahärra parun Herbet Heidegg saatis Päärna koos Jüriga vana paruni uude mõisa, ülekuulamiste ja läbiotsimiste ajaks, Kose kihelkonda uut mõisamaja ehitama ). Teose lõpus jõuab Päärn oma õnneni. Ta saab endale talukoha ja abiellub Miinaga.
sel ajal mõisnike ning talurahva olukord. Romaani peategelaseks on üks paar kummastki leerist. Eestlasi esindavad tubli teomees Võllamäe Päärn ja tema armastatu Huntaugu Miina. Selles tegevusliinis aitab pinget luua ka 19.sajandi eesti kirjanduse traditsiooniline intriig, mida rakendas oma näidendites ja jutudes juba Koidula. Teises liinis kannavad keskseid rolle Vaitla mõisa noorparun Herbert Heidegg ja kaunis prantslanna Juliette Marchand, vanaparuni nooremate laste guvernant(kasvataja). Teose esimene liin lõpeb õnnelikultMahtra sõjas käinud, kuid karistusest pääsenud Võllamäe Päärn teeb Miinaga pulmad. Vildel õnnestus ühendada ajalugu ja kirjandus, kujutada lähimineviku tõsielulisi sündmusi ning teha seda kaasakiskuvalt. Suurem osa ajaloolisest triloogiast ilmus aastatel 19021905 ajalehtedes ning eriti ,,Mahtra sõja" mõju eesti lugejatele oli vahetult enne 1905
AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamromaan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra mõisa ning selle elanike kõrval on Vilde loonud mõttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad romaani kesksed tegelased talupoegade, mõisnike ja sundijate seast. Need on kangekaelne teomees Nõllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, opman Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja mõisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Tema suu läbi väljendab Vilde oma humaanseid ja demokraatlikke vaateid. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" Kirjeldab eestlaste samaaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts. Suurte pingutuste
Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga mingeid plaane pole, nagu näiteks temaga abielluda. Alles siis mõistis Herbert, et ta on guvernanti armunud. Ta ütles emale, et preili Marchand hoiab temast eemale ning arvatavasti ei meeldi ta (Herbert) preili Marchandile. Aga siis ema küsis uuesti temalt, et kas ta soovib siis guvernandiga abielluda. Herbert vastas jaatavalt. Ema solvus selle
Talle taheti selle eest vitsa veel anda, kuid õnneks siiski ei antud. Kui ta kirja opmannile oli andnud, siis opmann ikka ei tahtnud lasta naist töölt lahti. Kevadeni ei läinud Antsu naine mõisa tööle, kuid ühel päeval kutsuti teda ja öeldi, et kui ei tule, siis võetakse neilt koht ära. Ants siiski võttis linad ja viis need koju naisele ketramiseks. Herberti Paleus Parun Herbert Heidegg tundis preili Marchandi vastu midagi, kuid ta alguses ei mõistnud seda. Ema rääkis temaga preili Marchandist, et ega Herbertil temaga mingeid plaane pole, nagu näiteks temaga abielluda. Alles siis mõistis Herbert, et ta on guvernanti armunud. Ta ütles emale, et preili Marchand hoiab temast eemale ning arvatavasti ei meeldi ta (Herbert) preili Marchandile. Aga siis ema küsis uuesti temalt, et kas ta soovib siis guvernandiga abielluda. Herbert vastas jaatavalt. Ema solvus selle
,, Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamro maan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoe gade vastuhakku Mahtra m õisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra m õisa ning selle elanike k õrval on Vilde loonud m õttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad ro maani kesksed tegelased talupoe gade, m õisnike ja sundijate seast. Need on kange kaelne teo m e es N õllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, op man Vinter, Kupja Ants jt. Baltimaade mahajäänud feodaalolusid ja m õisas sündivat ülekohut arvustab Sveitsi päritoluga koduõpetajanna Juliette Marchand. Te ma suu läbi väljendab Vilde o ma humaanseid ja de m okraatlikke vaateid. ,, Kui Anija m eh ed Tallinnas käisid" Kirjeldab e estlaste sa maaegset olukorda linnas, kus valitseb veel peaaegu keskaegne tsunftivaim. Peategelane on külast linna pääsenud talupoiss, tegelikult paruni vallaspoeg Mait Luts
annaabi.ee 
