mõttesüsteemi, oli see et sinna sulasid kokku kolm intelktuaalset ampitsiooni, mis kõik olid juba kõrgel tasemel. Saksa filosoofia , Prantsuse poliitikateooria ja Briti majandusteadus. Seetõttu ei marksismi määratleda kui filosoofia tavatähenduses, siiski on seal tugev filosoofiline mõõde ja marksim avaldas hilisemale filosoofiale tohutult mõju. Siis ei saa ükski tänapäevane filosoofia ajalugu sellest mööda vaadata. Marxismi filosoofiline osisi tuli peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4
Hegeli-kriitikale heidetakse ette Hegeli loomingu pealiskaudset tundmist ja erapoolikut esitamist. Popperil ongi see mõeldud põhiliselt ettevalmistusena Marxi-kriitikale. Marxi peab Popper väljapaistvaks majandusteadlaseks ja sotsioloogiks. Ta möönab, et Marx ei välistanud näiteks, et kommunismini 4 on võimalik jõuda ka mitterevolutsioonilisel teel. Seevastu kritiseerib ta ägedalt Marxi dialektilist meetodit, mille too Hegelilt üle võttis: see viib lõpuks suletud maailmapildini. Teose põhiline tähtsus seisneb siiski selles, et tegemist oli poliitilise signaaliga. Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and
· Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil ideaaltingimustes vaid teatud ajahetkel teatud ruumis, vastavalt tingimustele on ka kunst selline. 3. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus kunst pakubki ideallpilte, kujutisi, regulatiive. · Tegid konkreetseid ettepanekuid kunstiteose kohta: kunst ei tohi kujutada abstraktset
jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine... Aforism Hegelilt: filosoofia uurib kõike, kuid siiski mitte päris kõike ses kõiges, vaid ainult kõige üldisemat. Martin Heidegger pidas väärtuslikumaks Sokratese-eelset mõtlemist. Sokratese-järgset filosoofiat (= metafüüsikat) iseloomustas ta kui olemise unustust. See filosoofia (= metafüüsika) lähtus olevast, orienteerus olevale ja läks mööda olemisest. Heidegger seadis eesmärgiks 1) ületada metafüüsika ja 2) hakata mõtlema lähtudes Dasein'ist (inimliku inimese olemisest)
seisukohalt on lahendamatuse eri astmeid ja lahendamatuse struktuuri uurivad algoritmiteooria sfäärid suhteliselt vähem huvitavad. Iga konkreetse probleemiklassi lahendatavuse/mittelahendatavuse probleem ise on arvutiteaduse jaoks siiski väga oluline, sest lahendatavuse tõestamine annab "kõrvalproduktina" enamasti kaasa lahendusalgoritmi enda. 2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia tekkis sajandivahetuse Inglismaal reaktsioonina seni domineerinud, Hegelilt pärit idealismile. Alusepanijateks peetakse filosoofe Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i (1873-1958). Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond
2. Tööjaotuse kujunemine ja areng ehitustegevuse juhtimises Inimeste vaheliste suhte lihtsustamise ja ülesannete struktureerimise vajadus on tõenäoliselt mõjutanud tööjaotuse kujunemist selliseks nagu see täna on. Samuti on tähtsal kohal meeskonnatöö olulisus (partnerlus). Managementi teooriatest on saadud mõjutusi F.W. Taylorilt, Frank Gilbrethilt, Henry Gnattilt, Henry Fordilt ja Henri Fayolilt Süsteemiteooriatest Hegelilt 3. Tööettevõtuleping kui juhtimisprotseduur: ülesehitus ja koostisosad Töövõtulepinguga kohustub
annaabi.ee 
