SISSEJUHATUS Sven Hedin (19.02.1865 26.11.1952) oli rootsi maadeuurija, geograaf, topograaf ja geopoliitik. Ta kirjutas rohkesti reisikirjeldusi, oli oma tööde illustraator ning avastusi täiendas kvaliteetsete fotodega. [3] Sven Hedini elutööks oli Läänemaailmale kõrvalise ja vähetuntud Kesk-Aasia uurimine ja kaardistamine. Tema saavutused on tähelepandavad ning ta kuulub koosNanseni, Amundseni ja R. Scott'iga kahtlemata XX sajandi kõige kuulsamate maadeuurijate hulka. [1]
19. sajandi alguseks olid kõigi mandrite, v.a Antarktise kontuurid selged. Sisemaade viimased "valged laigud" kaotati 20 sajandil. Üheks põhjuseks, miks ei saanud neid ennem avastada, oli ohtlikkus. Euraasia mägede ja kõrbete avastamine kestis tuhandeid aastaid. Marco Polo avastas Tiibeti juba 13. sajandil, kuid teadmine Tiibeti asukoha kohta jäi teadmatuks kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte. Lõuna-Ameerikat uuris teadlane Alexander von Humboldt. Ta kogus rikkaliku materjali Orinoco jõgikonnast, avastas mandri läänerannikul külma Peruu hoovuse. Charles Darwin uuris Lõuna-Ameerika looduse bioloogilist mitmekesisust, pani siin aluse oma liikide tekke teooriale. Aafrika sisemaal uuriti Niiluse jõe lätet, beduiinide kõrbelinna Timbuktu ja Nigeri jõeorgu
Loodi töötülide komitee Hakati maksma riiklikku pensioni Kriminaalkoodeksisse viidi sisse tingimise karistus 1905. Aastal eraldus Rootsist Norra Gustav V (1907-1950) Rootsi tegelikuks juhiks sai peaminister Karl Staaff Arvid Lindmann Hjalmar Hammaskjöld Enne I maailmasõda muutus tähtsaks relvastumine; Osa poliitikuid olid sõjaliste kulutuste vastu Lahingulaev Sverige; Sven Hedin; 1914 talurahvamarss - viimane kord, kus kuningas valitsuse vastu välja astus; Koorelahutaja ja kuulaager 1912 Stockholmi olümpiamängud Norra 7.juunil 1905 otsustas Norra Rootsist lahku lüüa Haakon VII (1905-1957) Norras kehtestati: Naiste valimisõigus 10-tunnine tööpäev Tervisekindlustus Soome Jätkusid venestamisreformid 1901 kaotati Soome oma sõjavägi 1903 sai vene keel Senati ametlikuks keeleks;
Eesti saeveskite kogutoodang vaid 157 000 m3. Olukorra muutumiseks kulus siiski vaid mõni aasta, sest ehitati uued kaasaegsed saeveskid, mis suutsid saepalgi eest eksportööridest rohkem maksta. Uute saeveskite ehitajate hulgas olid ka puitu eksportivad firmad, nende aastate suurim puidueksportöör AS Sylvester avas oma esimese saeveski Imaveres juba 1995. a. Esimese suurema investeeringu Eesti metsatööstusse tegi Rootsi sõltumatu (s.t, börsil noteerimata) saetööstus AB Karl Hedin SÜgverk, kelle tütarfirma AS Toftan saeveski alustas tööd 1994. a Lõuna-Eestis, Võru lähedal Sõmerpalus. Kuigi AS Toftani masinad olid kasutatud, renoveeriti need põhjalikult ja jätkati tehnoloogia täiendamist ka järgnevatel aastatel. Praegu on AS Toftan saeveski Eestis tootmismahult teisel kohal, 2010. a toodang oli 180 000 m3 saematerjali Saeveskite arengule järgnes jätkutöötlemise areng, kui 1996. a oli saematerjali näivtarbimine Eestis 133 000
socialister eller konservativa och 1910 utlöste han med en debattartikel den så kallade Strindbergsfejden - en hetsig kulturdebatt som varade i ett par år i skuggan av unionsupplösningen, storstrejken och den framväxande socialdemokratin. Hans främsta mål var nittiotalisterna, då främst Verner von Heidenstam, Oscar Levertin och Ellen Key och förhärligandet av bland andra Karl XII, men även den svenska militären, monarkin, Sven Hedin och Svenska Akademien angreps i artiklar. Kvinnofrågan ”Kvinnans rättigheter”, programförklaring tryckt i förordet till Giftas, 1884, framträder August Strindberg som en tidig förespråkare av kvinnlig rösträtt. Åttiotalet är en litteraturhistorisk term för 1880-talets svenska litteratur och författare, men har också direkta motsvarigheter i till exempel dansk terminologi. Termen myntades av Verner von Heidenstam i en polemisk dikt från tidigt 1890-tal
annaabi.ee 
