Arhitektuur Suur Hiina müür Aasia, Hiina Suur Hiina müür on rida kivi fortifications ehitatud Hiinas 5. sajandil eKr kuni 16. sajandini. Müür oli ehitatud kogu mitme dünastiate kaitsta impeerium alates Xiongnu rünnakuid. Suur Hiina müür ulatub üle umbes 6700 kilomeetrit, mis kulgeb läbi Gansu provintsist Ninxia Hui autonoomse piirkonna, Shaanxi provintsis, Shanxi Province, Sise-Mongoolia, Hebei Province ja Liaoning Province. See oli kunagi väitis, müür on näha inimeste silmis alates moon. Aga see on osutunud lihtsalt müüt, sest ükski astronaut on kunagi väitnud nad olid näinud Hiina müür alates moon. Kolm peamist läbimisel Suur Hiina müür on Juyongguan, Jiayuguan ja Shanhaiguan. Juyongguan asub põhja lõpuks müür, mis on sees Changping maakond Peking City. Jiayuguan on lääne lõppu müür asub Gansu provintsis, samas Shanhaiguan on ida lõpuks müür asub
mile · Qin made 70% of population build the wall Importance of the Wall · at first it was ment to keep enemies away, later to keep away semi- nomadic thiefs · nowadays a very popular tourist attraction · Simatai - wall in original state · Beijing reconstructed part · Thousands of tourists every day Parts of the Wall · from Gulf of Bohai to Jiayugan Pass · divided into 101 sections in 9 provinces · well preserved in Hebei and Beijing · most popular is Badaling section in Beijing Interesting facts · Only 30% of the Wall in good condition · It's visible from space · "longest cemetery on earth" · UNESCO World Heritage since 1987 · Great Wall marathons · Some parts of the Wall are gone because villagers take the bricks to build their houses
kogupindala ulatub 70988 km2-ni, mis teeb protsendilises lõikes 0.8% terve Hiina pindalast. Järvede mahutavus on 707,7 miljardit m3, millest puhta vee osa ulatub kuni 225 miljardi m3- ni. Lisaks on riik rajanud 86825 veehoidlat, mis mahutavad kuni 413 miljardit m3. Hiina 10 suurimat järve: 1. Qinghai (Qinghai maakond) 6. Chaohu (Jiangsu maakond) 2. Boyang (Jiangxi maakond) 7. Baiyangdian (Hebei maakond) 3. Dongting (Hunan´i maakond) 8. Nansi (Shandongi maakond) 4. Taihu (Jiangsu maakond) 9. Dianshan (Shanghai vald) 5. Honhze (Jiangsu maakond) 10. Bosten (Wygur´i piirkond) Järve pinna Protsent Järve Puhta vee Puhta vee Piirkond suurus riigi järve mahutavus sisaldus protsendiline 2
Peale selle pretendeerib Hiina RV valitsus Lõuna-Hiina mere saartele. Peale provintside on Hiina 1. järgu haldusüksusteks veel 5 autonoomset piirkonda , millesse on koondunud suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. 9 Provintsid: Anhui () Fujian () Gansu () Guangdong () Guizhou () Hainan () Hebei () Heilongjiang ( ) Henan () Hubei () Hunan () Jiangsu () Jiangxi () Jilin () Liaoning () Qinghai () Shaanxi () Shandong () Shanxi () Sichuan () Yunnan () Zhejiang () Kliima Hiina asub paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Lääne- Hiina kliima on tugevasti mandriline. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised
Provintsid Autonoomsed piirkonnad · Anhui () · Guangxi Tsuangi autonoomne piirkond () · Fujian () · Sise-Mongoolia autonoomne piirkond () · Gansu () · Ningxia Huei autonoomne piirkond () · Guangdong () · Xinjiangi Uiguuri autonoomne piirkond () · Guizhou () · Tiibeti autonoomne piirkond () · Hainan () · Hebei () · Heilongjiang () Omavalitsusüksused · Henan () · Hubei () · Peking () · Hunan () · Shanghai () · Jiangsu () · Tianjin () · Jiangxi () · Chongqing () · Jilin () · Liaoning () · Qinghai () Erihalduspiirkonnad · Shaanxi () · Shandong () · Aomen () · Shanxi ()
General Panceng during the Han Dynasty. In 1665, a missionary named Kircher described another chain-link suspension bridge of 200ft (61m) made up of twenty iron links, a common bridge type built during the Ming Dynasty that was not adapted until the 19th century in America and Europe. China's oldest surviving bridge, and the world's oldest open-spandrel segmental arch, is the Zhaozhou Bridge (c AD 605), attributed to Li Chun and built south-west of Beijing in Hebei Province during the Song Dynasty. Its thin, curved stone slabs were joined with iron dovetails so that the arch could yield without collapsing. This technique allowed the bridge to adjust to the rise and fall of abutments bearing on spongy, plastic soils and the live loads of traffic. Following the decline of the Roman Empire with its many engineer- ing achievements, beam, arch, suspension, and cantilever bridge building flourished in China while languishing in Europe for nearly eight centuries
annaabi.ee 
