Tallinna Saksa teater (Draamateater) Nikolai Vassiljev, Aleksei Bubõr, Pärnu mnt. 5, 1910 Hoone arhitektuurivõistlus oli 20. sajandi rahvusvahelistest võistlustest suurim. Sinna laekus lausa 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemalt ja mujalt. Võiduprojekti töö hakkas edasitöötamise käigus aga sarnanema Berliinis 1908. aastal valminud Hebbeli teatriga. Teatrihoone ise aga esindab juugendi rahvusromantilist varianti: klombitud paekivi kasutamine, mis annab fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Olen päris tihti käinud Draamateatris etendusi vaatamas, aga pean tunnistama, et olen alati rohkem eelistanud Linnateatri etendusi. Tallinna Metodisti kirik Vilen Künnapu, Ain Padrik, Narva mnt. 51, 2000 Metodisti kirik on kõikidest teistest nähtud hoonetest kõige uudsema stiiliga, väga modernne.
Rääkida võiks ka veel Tallinna Draamateatrist, mille loojateks olid arhitektid Nikolai Vassiljev ja Aleksei Burbör. Saksa teatri hoone arhitektuurikonkurss oli Tallinna sajandialguse rahvusvahelistest võistlustest suurim laekus 61 projekti Saksamaalt, Austriast, Soomest, Venemaalt jm. Peterburi arhitektide Nikolai Vassiljevi ja Aleksei Buböri võiduprojekt hakkas tellijate soovil edasitöötamise käigus sarnanema Berliinis 1908. Aastal valminud Hebbeli teatriga (arhitekt O.Kaufmann). Monumentaalne teatrihoone esindab juugendi rahvusromantilist varianti: iseloomulik on klombitud paekivi kasutamine, mis annab skulpturaalse ülesehitusega hoone fassaadile romantilise ja jõulise ilme. Teada on ka seda, et teatrihoone ehitati planeeritavast kõrgem, et tuua rõhkem välja esinduslikkust ja suurust. Pilt Tallina Draamateatrist tänapäeval: Samuti meeldis mulle väga muusemi teisel korrusel eksponeeritud suur näitus, mis
Heinrich Seelingule. Seeling soovitas jällegi justnimelt Bubõri ja Vassiljevi projekti, tuues esile parimat ruumilahendust. Lõplik lahendus muutus kompositsiooniliselt veelgi paremaks ja kompaktsemaks. Kõrged kitsad aknad, venitatud ovaalid ja kupliga kaetud trepikodade katused külgfassaadidel muutsid hoone sihvakamaks ja elegantsemaks. Fassaadile planeeriti dekoratiivsed reljeefid ja suur Tallinna linna vapp. Projekti lõplik lahendus sarnanes väga 1907. aastal Berliinis valminud Hebbeli teatriga, sarnased olid nii reljeefid kui ka interjöörid. Teatri arhitektuur oli Tallinna jaoks suhteliselt uudne ja ebaharilik. TEATRIHOONE EHITAMINE Teatrit asus ehitama tol ajal tuntud ehitusmeister Friedrich Hübbe. Müürid said laotud 1909. aasta sügiseks, kui katsetati ka uudseid raudbetoonkonstruktsioone. Hoone valmis täielikult 1910. aasta sügisel.. Teatri kõige tähtsam ruum suur teatrisaal jagunes nelja ossa: 374-
1935 ,,Ma armastasin sakslast" - psühholoogiline armastusromaan. Lugu eesti rahva rahvuslikust alaväärsusest. Päevikuvormis. 1936 ,,Kuningal on külm", teine näidend elus. Pilav allegooriline näidend. Vanad vs noored, valeväärtused, lihtsameelsus. 1938 ,,Hiina ja hiinlane" 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan" - Iiobi lugu Piiblist, Kuradi ja Jumala kihlvedu. Pilet 12: Anton Hansen Tammsaare ,,Juuditi" lähivaatlus Mõjutused Piiblist, põhiloona. Lisaks saksa kirjaniku Hebbeli näidend ,,Juudit", kust on pärit motiiv. Oscar Wilde ,,Salome". Tammsaare tegi uue tegelase Nimetu. Tammsaare Juudit erineb Piibli Juuditist, ta ei ole kangelane, vaid on armastav naine. Kas ta on kangelanna või süüdlane? Liikumapanev tegur on süütunne, ta on juba kurjategija, sest tappis oma mehe. Zanr: Tragöödia neljas vaatuses. Ainestik: Piibli Juuditi lugu. Saksa kirjanik F. Hebbeli näidendi motiiv. O. Wilde ,,Salome"
kaotas lauter ära etenduste ajal etteütlemise ning nõudis osa täielikku oskamist. Lauter lavastas nii eesti klassikat (Raudsepp, Kitzberg) kui ka maailmaklassikat (Shakespeare, Tsehhov). 20. A. H. Tammsaare näitekirjanikuna (,,Juudit"). Tammsaare alustas teatriarvustajana ning nõudis juba oma arvustustes mõttetihedamat ja psühholoogilisemat teatrit. See leidis väljendust tema esimeses piibliainelises draama "Juudit" (1921). Eeskujudeks on Tammsaarel olnud Hebbeli ja Kaiseri Juuditi-töötlused. Kuigi Tammsaare on järginud piibli süzeed (osade muudatustega Nimetu sissetoomine), siis läbib näidendit moodne psühholoogia (freudism). "Juuditis" on liikuvaid massistseene ja uhkeid pidusööke, piiblikeele vägevat kõma ja efektseid stiliseeringuid. Näidendis võib ära tunda osasid ekspressionismi mõjusid (massid, üldnimed). Petuulia piiramise hädad kajastavad kaudselt muidugi maailmasõja koledusi.
armunud. Haiged on hingelt tihti tervemad kui terved ise. Traagiline lõpp 1921 "Juudit" näidend. Pingeline isikudraama, mis on keskendunud Juuditi sisemaailma avamisele. Piibli müüdi tõlgendus. Juudit pole sirgjooneline üldrahvaliku õnne eest võitleja, soov päästa oma rahvast seguneb temas isekate motiividega, võimujanuga ja ihaga kuulsa väepealiku Olovernese järele, ihkab armastust, sünnitada lapsi aga ka võimu. Tammsaare oli lugenud Hebbeli näidendit "Judith" (1840) aga on vastupidises suunas 19. Tammsaare II periood 1922 "Kõrboja peremees" teemaks armastus, millest otse ei räägitud, kuid siiski peateema (alltekst e ridade vahele peidetud mõte). Talupojaromaan, peremeheküsimus. Tammsaarel on juba välja kujunenud oma stiil. Olulisele kohale tõuseb loodus, mis aitab kaasa tunnete peegeldamisele. Tammsaare laused kas väga napid või väga pikad. Villu allakäigu/enesetapu
annaabi.ee 
