Kuid kõrvuti selle keskusega asuvad ajus keskused, mis tekitavad ebameeldivuse tunnet. Kui elektrood oli viidud sinna, siis rott, surunud korra pedaalile, loobus sellest tegevusest. Käesoleval ajal võib selliseid rõõmust tansisklevaid õnnelikke rotte näha P. K. Anohhini 8 laboratooriumis. Ma ei eksinud sõnadega. See rott on õnnelik oma rotiõnnes. See ei erine millegagi elektrilaengu kaudu esilekutsutud heaolutundest. Millekski rohkemaks rott ei ole võimeline. Sellepärast ta ongi rott. Aga kas meie õnn on vahest ka ainult heaolu? Muidugi mitte. Meie ei ole rotid. Inimese õnn on rahuldustunne oma tegevuse üle, mis toob kasu teistele, see on loominguline tunne, mis tekib loovas töös. Psühholoogiliselt võttes tekib õnnetunne alati siis, kui tegevuse tulemus langeb kokku varem püstitatud eesmärgiga. Mida suurem see on, mida raskem oli seda saavutada, seda õnnelikum on seda saavutanud inimene
inimeste subjektiivsele heaolule. Kogutud andmed näitavad, et inimese hinnang oma subjektiivsele heaolule on ajas üllatavalt stabiilne, langedes või tõustes igale inimesele iseloomulikule tasemele ka pärast olulisi või ootamatuid elusündmusi. Erinevate uurimuste kohaselt on ligikaudu 5060 protsenti ekstravertsuse ja neurootilisuse individuaalsetest erinevustest võimalik seletada pärilikkusega. Nii võib öelda, et ka inimese õnne- või heaolutundest ligi pool on geenide poolt ette määratud. 2002. aasta Nobeli majanduspreemia laureaat Daniel Kahneman on viimastel aastatel samuti pööranud suuremat tähelepanu tervise ja heaolu teemadele See, kuivõrd õnnelikuks inimene ennast peab, pole seega üksüheselt isiksuseomaduste poolt ära määratud. Seligmani, Dieneri ja teiste uurimused näitavad, et õnnelikumad inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes
tervishoiu ummikteed ning kuritegevus keset heaolu. Käsitlen siin Rescheri nägemusi õnnetundest ja tervise alustest näidetena sellisest lähenemisviisist, mis ei toetu üldse moraalifilosoofia teooriale. Inimlik õnn on, nagu me kõik teame, ajaliku loomuga ja esinebki peamiselt meie lootustes ja unistustes. Ma mõtlen seda, et sageli on meie poolt püüeldava eesmärgi motiiviks mõte selle eesmärgi saavutamisega kaasnevast õnnest või vähemalt püsivast heaolutundest. Kui siis pingutuste tulemus on meil käes, märkame, et oleme juba motiveerinud enda jaoks uue eesmärgi ja vastupidiselt meie esialgsetele ootustele tunneme pahameelt, sest uus eesmärk tundub olevat kättesaamatu. mida enam me saavutame, seda enam me tahame saavutada ja meie pahameel ainult kasvab. See ring on Lääne võistlushimulistele tarbimisühiskonna liikmetele tuttav ja pole kahtlustki, et sotsioloogilised uurimused seda ühe suureneva rahulolematuse
Epikuurlased eelistasid loomulikke seletusi üleloomulikele ning protestisid tugevasti maagia, astroloogia ja ilmutuste ning selgeltnägemise vastu. Epikurose uskmatus üleloomulikkudesse jõududesse oli see, mis sundis tema kirglikku järgijat Lucretiust nimetama teda ,,religiooni hävitajaks". Epikuros ja tema järgijad elasid lihtsat elu. Näiteks koosnes nende söök peamiselt veest ja leivast, mille kohta Epikuros tavatses öelda, et ta on vaimustuses kehalisest heaolutundest, mis kaasneb lihtsa toiduga ning et ta sülitab luksuslikele naudingutele mitte nende endi pärast, vaid ebamugavustunde tõttu, mis järgneb nende tarbimisele. Epikuurlased vältisid seega intensiivseid naudinguid nimelt ebamugavuste tõttu, mis neile sageli järgnevad (nt. seedehäired pärast rikkalikku lõunat) ning ka selle pärast, et sellised ebatavalised naudingud muudavad harilikud, igapäevased kogemused vähem meeldivaks
imemine. 86 Esimene nutt annab sünnitavale emale teada, et elu on alanud. Emad on tundlikud lapse nutu suhtes ja õpivad kiiresti eristama oma lapse nuttu teistest. Imikutel esineb kolme tüüpi nuttu: näljanutt, vihanutt ja valunutt. Neid on võimalik üksteisest eraldada. Laps naeratab juba looteperioodis. Vastsündinu naeratus on reflektiivne. See saab alguse seesmisest heaolutundest. Umbes kuu vanune imik hakkab naeratama kuuldes inimese häält või nähes nägusid. Selline naeratus on sotsiaalne. Lapse silmad on vabad, näoilme kirgas ja vaade suunatud otse teisele inimesele. Naeratus on vastus hooldaja naeratusele ja kõnele. Lapse ja täiskasvanu vaheline pilkkontakt kinnistub ja muutub võimsamaks. Samal ajal hakkab imik koogama. On arenenud suhtlemisvõime.
annaabi.ee 
