2. subkortikaalsete ja kortikaalsete piirkondade tasakaalustatud koostöö – võimalus subkortikaalse impulsi regulatsiooniks 3. kortikaalne tasakaal – võitluse või põgenemise vm otsus sõltuvalt eesmärgist. Serotoniinisüsteem ja emotsioonid : sotsiaalne isolatsioon vähendab serotoniini närviülekannet ja suurendab agressiivsust. Serotonergilise närviülekande efektiivsus on seotud heaolutundega. Vähemefektiivne serotoniini närviülekanne on seotud häiritud pidurdusfunktsiooniga. Striatum e juttkeha – ventraalse striatumi tuumad – ootust, lootust, innukust ja iha vahendav ajupiirkond, tegutsemismotivatsiooni alusprotsessid. Valetamise äratundmises on edukamad vasaku ajupoolkera kahjustusega indiviiidi. Parema ajupoolkera eksperimentaalse väljalülitamise korral indiviidid suutsid kirjeldada endaga juhtunud kurbi, vihastamapanevaid ja
vajadusest. Näljatunne pole täpses vajaduses energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat.Väga olulised on näljatunde tekkimisele söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused. Janu: Janutunne tekib siis, kui vedelikukaotus ulatub 0,5%- ni kehakaalust. Janutunde tekkepõhjused on nii kehakudedes(osmoos), kesknärvisüsteemis, kui ka psüühikas. Sageli juuakse rohkem kui vaja seotud heaolutundega. Suguiha: suguiha on soov leida omale seksuaalpartner ning asuta temaga seksuaalvahekorda. Evolutsioonilisest seisukohast oon inimesed arenenud kasvatama oma järglasi koos elukaaslasega , kes on nõus kandma pikaajalisi kohustusi. Evolutsiooni käigus kujunes ka armastus see aitab keskenduda ühele partnerile, kellega korduvalt seksuaalvahekorras olla. Uimastisõltuvus Kehatemperatuuri hoidmine: Kaks mehhanismi. Sisemine kontroll:
medas ema üsas. 5.5 Ülima naudingu määratlus Inimene tajub ülimat õndsuse tunnet. Sellele tundele on aga erinevaid definitsioone ja kirjeldusi. Näiteks tajutakse ülimat heaolu, õnne- või armastusetunnet. Tunnetatakse midagi väga meeldivat ja vastavalt sellele pantakse mingisugune mõiste nendest kolmest, mis eelnevat väljatoodud. Enim tsi- teeritakse armastuse tunnet. Kuid mis on armastus? Seegi on seotud õnne- ja heaolutundega. Tunne- tatakse midagi väga meeldivat, mida erinevad inimesed nimetavad seda erinevalt. Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 39 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini-
medas ema üsas. 5.5 Ülima naudingu määratlus Inimene tajub ülimat õndsuse tunnet. Sellele tundele on aga erinevaid definitsioone ja kirjeldusi. Näiteks tajutakse ülimat heaolu, õnne- või armastusetunnet. Tunnetatakse midagi väga meeldivat ja vastavalt sellele pantakse mingisugune mõiste nendest kolmest, mis eelnevat väljatoodud. Enim tsi- teeritakse armastuse tunnet. Kuid mis on armastus? Seegi on seotud õnne- ja heaolutundega. Tunne- tatakse midagi väga meeldivat, mida erinevad inimesed nimetavad seda erinevalt. Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 38 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini-
medas ema üsas. 40 5.5 Ülima naudingu määratlus Inimene tajub ülimat õndsuse tunnet. Sellele tundele on aga erinevaid definitsioone ja kirjeldusi. Näiteks tajutakse ülimat heaolu, õnne- või armastusetunnet. Tunnetatakse midagi väga meeldivat ja vastavalt sellele pantakse mingisugune mõiste nendest kolmest, mis eelnevat väljatoodud. Enim tsi- teeritakse armastuse tunnet. Kuid mis on armastus? Seegi on seotud õnne- ja heaolutundega. Tunne- tatakse midagi väga meeldivat, mida erinevad inimesed nimetavad seda erinevalt. Eks kõigil nendel mõistetel on õige määratlus seda tundmust nimetada. Kas ülim heaolu, õnne- või armastusetunne on üks ja seesama? Vastuse jätan siin igaühele ise mõtlemiseks. 5.6 Armastuse bioloogia Bioloogid saavad aru armastusest inimeste vahel teistmoodi kui tavainimesed või filosoofid. Ini- mene armub sellesse, kellel on head geenid
annaabi.ee 
