4. Uue valitsuse moodustamine. 21. juuni õhtul andis toimunust sokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus. Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega. 5. Riigikogu valimised. Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.Valimised olid ehtnõukogulikud: üles oli seatud vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati 21.juulil tuligi kokku seadusevastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis:
Eesti Vabariigi välispoliitikat määrasid geopoliitiline tegelikkus ja väikeriigi ahtad võimalused maailmas, kus juhtivat osa etendasid võimsad suurriigid. Põhiprobleem oli tagada riigi iseseisvus ja julgeolek. Kõigepealt tuli maailmas peaaegu tundmatul Eestil tõestada üldse oma õigust ja suutlikkust iseseisva riigina eksisteerida. Eesti on huvitatud headest suhetest kõigi riikidega, esmajoones suurriikide ja lähemate naabritega. Asjata lootsid Eesti poliitikud luua heanaaberlikke suhteid Venemaaga, et põhjatul idaturul kauplemisega suurt kasu lõigata. Nõukogude kommunistliku reziimi olemus normaalseid suhteid ,,kodanliku" riigiga ei võimaldanud. Eesti orienteerus tihedale koostööle ja integratsioonile Läänega, kelle abiga oli saavutatud iseseisvus ja keda peeti edaspidigi noore riigi suveräänsuse tagajaks. Eesti liberaalsele poliitilisele eliidile oli kõige vastuvõetavam liitlane Suurbritannia, kes oma
kahepoolsetes küsimustes ja Läänemere piirkonna arengu teemadel kui ka Euroopa julgeoleku ja koostöö edendamisel. Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted kattuvad NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsete jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussuhted. NATO ja Euroopa Liidu suhted Venemaaga on rajatud partnerlust ja koostööd kajastavatele alusdokumentidele ja üha laiemat küsimuste ringi käsitlevatele institutsioonidele. Venemaaga heanaaberlikke suhteid taotledes panustab Eesti koos muude riikidega NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiates sätestatud põhimõtete elluviimisse ning osaleb aktiivselt koostöö edasises täiustamises. Demokraatia areng ja heaolu kasv Venemaal on oluline Läänemere piirkonna kui terviku turvalisuse seisukohast. Eesti rakendab jõupingutusi koostöövõimaluste ärakasutamiseks Venemaa ja tema piiriregioonidega, sealhulgas võitluses selliste ühiste ohtudega nagu
kahepoolsetes küsimustes ja Läänemere piirkonna arengu teemadel kui ka Euroopa julgeoleku ja koostöö edendamisel. Eesti ja Venemaa kahepoolsed suhted kattuvad NATO ja Euroopa Liidu mitmepoolsete jõupingutustega luua Venemaaga vastastikku kasulikud partnerlussuhted. NATO ja Euroopa Liidu suhted Venemaaga on rajatud partnerlust ja koostööd kajastavatele alusdokumentidele ja üha laiemat küsimuste ringi käsitlevatele institutsioonidele. Venemaaga heanaaberlikke suhteid taotledes panustab Eesti koos muude riikidega NATO ja Euroopa Liidu julgeolekustrateegiates sätestatud põhimõtete elluviimisse ning osaleb aktiivselt koostöö edasises täiustamises. Demokraatia areng ja heaolu kasv Venemaal on oluline Läänemere piirkonna kui terviku turvalisuse seisukohast. Eesti rakendab jõupingutusi koostöövõimaluste ärakasutamiseks Venemaa ja tema piiriregioonidega, sealhulgas võitluses selliste ühiste ohtudega nagu
Kuid siiski Eestit toetas: Itaalia, Portugal, Pärsia, Kolumbia, Araguai (5 poolt, 27 vastu). Olukord oli muutunud kui Vene kodusõda oli jõudmas lõppfaasi. 26. jaanuaril 1921 Antaatide riigi ülemnõukogu andis Eestile de jure tunnustust. Korraga saadi tunnustust Suurbritannialt, Prantsusmaalt, Itaalialt, Belgialt ja Jaapanilt. 1921. aastal võeti Eesti, Läti ja Leedu Rahvasteliitu. USA tunnustas Eestit 1922. aastal. Välispoliitika eesmärgid: 1) Eesti pidi arendama heanaaberlikke suhteid, eriti potentsiaalsete ohuallikatega. 2) Eesti pidi otsima toetajaid ja sõpru suurriikide hulgast tekitades huvi Eesti vastu, et ohtlikus olukorras saada neilt abi ja toetust. 3) Jaan Poska idee sõjaline kaitse liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola kaitseliit. 4) Eesti peab toetama kõiki algatusi, mis võiksid kuidagi moodi maailmarahu ja eriti tegema tihedat koostööd rahvaste liitu.
annaabi.ee 
