Nad olid enamasti beezid, pruunid või tumepruunid. Külmematel aegadel naised kantsid kleidi peal pealisrõivast ehk keepi, see oli eest lahtikäiv rõivanõeltega kinnitatav. Põhja- ja kesk- Euroopa kliimas pidi kandma keha ligi hoidvat riietust, et oleks soe. Lihtrahva seas oli populaarne kapuutsiga peleriin. Aadlikunaised kandsid uhkeid pikki kleite. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, et näha heam peenike välja. Et saavutada sale figuur, kasutati selleks erionevaid kehamäärdevahendeid või looberilehtedest, kivimündist valmistatud tõmmist. Korsetiga tõmmati vöökoht kokku mis tekitas raske hingamise ja naiste minestamine oli tavaline juhus. Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks. Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel. Perenaistel olid veel käärid ja nuga.
Imavusvõime kui omadus näitab neeldunud vedeliku massi ja aine kuivmassi suhet väljendatuna protsentides. Hügroskoopsus on ainete võime õhust või muust gaasist neelata endasse vett. Hügroskoopsus sõltub õhu temperatuurist, suhtelisest niiskusest, materjalide pooride mõõtmetest. Materjali füüsikalised omadused Vastavalt hügroskoopsuse näitajale liigitatakse materjalid: hüdrofoobseteks materjalideks (halb auru imavus), hüdrofiilseteks materjalideks (heam veeauru imavus). Materjali vedelikuga küllustamisel sellised omadused nagu soojusjuhtivus ja tihedus suurenevad. Seejuures on võimalik materjali osakeste ühenduste katkemine, mille tulemusel materjali tugevus väheneb. Veekindlus (pehmenemise tegur) määratakse veega küllustunud materjali surve tugevuspiiri ja kuiva materjali tugevuspiiri suhtega. Kergesti märguvatele materjalidele (savi) on see tegur võrdne nulliga. Metallidele, klaasile on see tegur võrdne ühega.
Sõnad, mille muuterühmad ei ole suured ega lihtsad, lähevad üsna sageli suurematesse tüüpidesse just analoogia mõjul. Näiteks rabelema- ja muutuma-tüüpi sõnad lähevad üle sellisesse muuttüüpi, mida kasutatakse sagedasemini ja mis on ka tavalisem. See on nii just analoogia mõjul. Näiteks väikesed lapsed kasutavad erinevaid analoogia vorme. Väikesed lapsed kasutavad väga sageli selliseid vorme nagu näiteks ,,nugaga", ,,õdele", ,,jooksesin", ,,heam" ( see tähendab parem ) jne. Sellepärast, et lapsed ei ole veel jõudnud sõnade õigeid muutvorme ära õppida. Seetõttu nad kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus
Sõnad, mille muuterühmad ei ole suured ega lihtsad, lähevad üsna sageli suurematesse tüüpidesse just analoogia mõjul. Näiteks rabelema- ja muutuma-tüüpi sõnad lähevad üle sellisesse muuttüüpi, mida kasutatakse sagedasemini ja mis on ka tavalisem. See on nii just analoogia mõjul. Näiteks väikesed lapsed kasutavad erinevaid analoogia vorme. Väikesed lapsed kasutavad väga sageli selliseid vorme nagu näiteks ,,nugaga", ,,õdele", ,,jooksesin", ,,heam" ( see tähendab parem ) jne. Sellepärast, et lapsed ei ole veel jõudnud sõnade õigeid muutvorme ära õppida. Seetõttu nad kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus
Sõnad, mille muuterühmad ei ole suured ega lihtsad, lähevad üsna sageli suurematesse tüüpidesse just analoogia mõjul. Näiteks rabelema- ja muutuma-tüüpi sõnad lähevad üle sellisesse muuttüüpi, mida kasutatakse sagedasemini ja mis on ka tavalisem. See on nii just analoogia mõjul. Näiteks väikesed lapsed kasutavad erinevaid analoogia vorme. Väikesed lapsed kasutavad väga sageli selliseid vorme nagu näiteks „nugaga“, „õdele“, „jooksesin“, „heam“ ( see tähendab – parem ) jne. Sellepärast, et lapsed ei ole veel jõudnud sõnade õigeid muutvorme ära õppida. Seetõttu nad kasutavadki analoogiat. Kuid ka täisealised inimesed kasutavad erinevaid analoogiavorme. Näiteks kui inimese keeles ilmneb selline analoogiavorm, mis ilmneb ainult üks kord, siis on tegemist keeleveaga. Kui aga seda analoogiavormi kasutavad väga paljud inimesed, siis toimub kasutatavas keeles muutus