Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"heakskiitvaid" - 5 õppematerjali

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934 aastal
12
doc

Kas Eesti kaotas demokraatia 1933 või 1934.aastal

populaarsuse tipul – ehk siis põhiseaduse poolt hääletamine oli pigem poolehoiu avaldamine vabadussõjalastele ja protest valitsusele. Hilisem retoorika väidab, et kui vabadussõjalased võitnuks järgnema pidanud riigivanema valimised, siis oleks tabanud Eestit sama saatus Saksamaa ja Itaaliaga. Vabadussõjalaste sümpaatia kohta Hitleri võimuletuleku kohta on ka mitmeid tõendeid. 1933. aasta veebruaris-märtsis avaldas vabadussõjalaste ajaleht „Võitlus“ regulaarselt heakskiitvaid artikleid Hitlerist ja tema tegevusest.6 4.veebruaril ilmus samas ajalehes artikkel pealkirjaga „Toompea puhtaks“.7 Selline ägedus hakkas muidugi muret tegema kõigile ning vabadussõjalased olid oma retoorikaga ehk juba liiale läinud, mis oli hilisematele riigipöörde õigustajatele hea materjal. Peamine süüdistus vabadussõjalaste aadressil on muidugi see, et nad oleks varem või hiljem ise riigipöörde korraldanud. See läheb

Ajalugu → Eesti ajalugu
7 allalaadimist
Eesti Vabariik
10
odt

Eesti Vabariik

Uudsena rõhutati rahvusliku terviklikkuse ideed- kõik klassid ja kihid tundku end ennekõike eestlastena. Rahvuslikkus seisku kõrgemal klassihuvidest. EVK edu Vabadussõjalased korraldasid edukaid ning meeldejäävaid massiüritusi, mis tõstsid 1932. aastal Vabadussõjalaste populaarsus järsult. 1933. aasta algul valmistas vabadussõjalastele suurt rõõmu Hitleri võimuletulek Saksamaal. Nende ajaleht ,,Võitlus" avaldas veebruaris- märtsis regulaarselt Hitlerit ja tema tegevust heakskiitvaid artikleid. Eelmisel aastal oli ajaleht kiitnud Mussoliinit ja fasistlikku korda Itaalias. Enamik teisi lehti olid Hitleri suhtes kriitilised. Mitmed lehed imestasid, kuidas vabadussõjalased saavad pooldada Hitlerit, kes kavatseb Baltimaid vallutada ja Saksamaaga liita. Sellele vaidles ,,võitlus" algul vastu: ,,Rahvussotsialistide programmis ei seisa kusagil punkti Baltimaade koliniseerimisest". Kuid siis selgus, et see punkt on kirjas ,,Mein Kamfis" ja pärast seda

Ajalugu → Eesti ajalugu
13 allalaadimist
Emotsioonid
13
rtf

Emotsioonid.

Tõendusmaterjal näoilme kui suhtlemisvahendi kohta tuleneb tõsiasjast, et meie näoilmed tulevad seile siis, kui me esitleme end teistele ja olles nendega silmsides. Ühes uuringus jälgiti keeglimängijate käitumist, kui nad viskasid keeglikurikatest mööda või õnnestus neil need pikali lüüa. Keeglimangijad oma edu korral ei naeratanud. Kuid naeratus ilmus nende näole siis, kui nad pöördusid ümber ja kohtasid oma sõprade heakskiitvaid pilke (Kraut ja Johnston, 1970). Mis on ühist täiskasvanud keeglimängija ja kümnekuise, ema järelevalve all oma leludega mängiva väikelapse vahel? Laps naeratab kõige sagedamini just siis, kui näeb, et ema teda jälgib (Jones, Collins ja Raag, 1991). Võimalik vastuväide sellele on, et me mõnikord teeme nägusid ka üksi olles. Kuid me ka räägime vahel üksinda olles iseendaga, mida võib esile kutsuda üks ja seesama sisemine

Psühholoogia → Psühholoogia
284 allalaadimist
Õpilaste Suhtumine Seksuaalvähemusse
65
odt

Õpilaste Suhtumine Seksuaalvähemusse

12. klass N 8 (53,3%) 2 (13,3%) 5 (33,3%) 12. klass M 3 (30%) 1 (10%) 6 (60%) 12. klass kokku 11 (44%) 3 (12%) 11 (44%) N kokku 24 (45%) 3 (6%) 26 (49%) M kokku 4 (9%) 14 (33%) 25 (58%) Kõik kokku 28 (29%) 17 (18%) 51 (53%) 40 Kõige suurem osakaal heakskiitvaid arvamusi on 12. klassi õpilaste hulgas (44%) ning kõige vähem 11. klassi seas (12,5%). Kõige rohkem hukkamõistvaid arvamusi on 10. klassi õpilaste seas (28%) ning kõige vähem 12. klassi (12%) õpilaste seas. Naissoost õpilaste vastused Meessoost õpilaste vastused Kiidan heaks Kiidan heaks

Muu → Teadus tööde alused (tta)
114 allalaadimist
NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

edasi jutustada. Anna igale lapsele võimalus osaleda. SUHTLEMINE Kui arutate lastega midagi, proovige järgmist võtet: enne kui järgmine laps hakkab rääkima, peab ta tegema väikese kokkuvõtte eelkõneleja jutu kohta. Kui ta ei saa sellega hakkama, siis peaks viimane kõneleja kordama, mida ta ütles. Seejärel on kindlasti võimalik teha kokkuvõte eelnevast jutust. HEAKSKIITMINE Iga laps valib vastava iseloomujoone, mis talle meeldib, ja moodustab heakskiitvaid lauseid selle iseloomujoone kohta. Laps peab välja tooma, mis talle selle iseloomujoone juures meeldib, mis mitte. ISEENDA AVALIKUSTAMINE Alustage kordamööda lausega ja lõpetage: "Just siin ja praegu tunnen ma end..." Niimoodi õpivad lapsed oma tundeid väljendama lihtsalt ja otseselt. ÄRATUNDMINE END SÕNALISELT VÄLJENDAMATA Lapsed seisavad paarikaupa ja annavad teate edasi teisele ilma rääkimata. Teade võib

Muu → Amet
50 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun