selline ambitsioonikas ja karjerist, keda ei huvita, kuidas ja miks midagi tuli, ta oli rahul saavutustega, sest just need ju toovad edu. Faust aga omakorda oli selline kaalutlev ja mõtles ning juurdles igaasja üle sügavuti. Ma hindaksin Fausti rohkem, kui teadlast, sest teadlane ei saa mõelda ainult saavutustele, ta peab ka mõtlema ja teadma kuidas need saadi. 5. Iseloomusta Fausti ja Mefistofelest kui vastaspoolusi. Milles seisnes nende lepingu mõte? Faust oli rahulik ja heakene ehk siis tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kogu kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial (Kui iial hüüan rõõmu sunnil: «Oh ilus hetk, oh viibi veel!» - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel.), ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud. 6
magas magusalt põrandal. Ta muigas ja olles astunud magaja kõrvale, tõstis ta voodisse. ,,Puhka siis, mu ingel." Ta suudles Elisat taas, kuid seekord riivas huuli. Tuttavlik maik, kuigi tema arvamist mööda polnud nad enne kordagi kohtunud. Ei võinud ta mõeldagi, et Elisa oligi seesama Halltiib, ta hukutajast elupäästja. ,,Maga..." Shurei katsus võretatud ust, kuid see oli kui ülejäänud tammega kokku sulandunud, keeldudes inimest läbi laskmast. ,,Heakene küll," lausus ta jonnakalt ja hüppas hoogu võtvalt platvormi välisossa, ent kui ta oli pilgu alla heitnud, hakkasid ta jalad iseenesest värisema. Ta oli kavatsenud alla hüpata, kuid tee oli liiga pikk ja surm hüppe järel kindlustatud. Niisiis jäi ta allaantult Elisa kõrvale puhkama leppides tõsiasjaga, et ta ei oska puult alla ronida.
15 Põhjalik ettevalmistus annab ka esinemiseks rohkem enesekindlust. Juba esimeses eestikeelses kõneopikus juhiti tähelepanu sellele, et kõneleja peab ennast hoolega ette valmistama: ,,Väga põlastav on, kui kõneleja kõnes kinni jääb ehk alaliste mõtete ja üteluste järele piab angeldama, endisi ütlusi korrates, ümisedes ehk ,,heakene küll" üteldes. Niisugune kõne on kuulajate kõrvadele piinaks, kõnelejale enesele aga vaevaks ja häbiks. Seepärast enne kui räägitakse, teatatagu ikka, mis ja kuidas rääkida tahetakse." (,,Pidu kõned ja laulud ning muud tähendused pidu kohta" 1886) 5.3. Kuulajate tähelenanu võitmine ja hoidmine Kõnelejaks ei sünnita, vaid saadakse. Cicero Mida rohkem vastab kõne kuulajate vajadustele ja ootustele, seda edukamaks see kujuneb
tõrvaga silmi pesta ja siis sulgedega kuivatada vmt. Lõpuks saab narritatav teada ka vastused oma mõistatustele ja saadetakse teiste hulka tagasi. Kui ta suudab refereerida oma Hymylä-muljeid piisavalt poeetilisel ja vaimukal moel, võib ta osa oma kadunud mainest taastada. Analoogiline komme on tuntud ka Eestis: Lõuna-Eestis on saadetud saamatuid äraarvajaid Rasinahe või Kraasinahe, Virumaal Üikülla või Uikkalasse. Mõistatuste hulgas leidub heakene hulk "riivatuid" või "kahemõttelisi", nt. kinda kättepaneku kohta (Sile läheb karvase sisse), porgandi kohta (Must mulk, punane pulk) vmt. Sellised üksused meenutavad oma vormilt harilikke mõistatusi, kuid funktsioneerivad pigem keerdküsimustena. Nende esitamise peaeesmärgiks pole mitte saada partnerilt õiget vastust, vaid ajada teda segadusse, mille mõistatuse esitaja siis ise õige ja süütu vastuse äraütlemisega leevendab, ja uurijad on
Noor neiu istus akna ligidal ja tikkis ikka veel oma Neptunuse koobast. Kapten nõjatus tema tooli toele ja neiu noomis teda õrnalt summutatud häälega. «Mis te, paha inimene, küll selle kahe pika kuu jooksul tegite?» «Vannun teile,» vastas Phoebus, küsimusest veidi puudutatud, «te olete nii ilus, et võite isegi ülempiis-kopi pea segi ajada.» Neiu oli sunnitud naeratama. «Väga kena, mu härra! Aga jätke mu ilu rahule ja vastake parem mu küsimusele!» «Heakene küll, armas nõbu, mul tuli garnisonis olla.» 1 9 3 «Kus, kui. küsida tohib? Miks te mind jumalaga jätma ei tulnud?» «Queue-en-Brie's.» Phoebus oli rõõmus, et esimene küsimus aitas teisest üle saada. «Aga see pole siit ju kuigi kaugel, mu härra. Miks te mind kordagi vaatama ei tulnud?» Siin jäi Phoebus tõesti kitsikusse. «Sellepärast et... teenistus ... ja siis, kulla nõbu, ma olin haige.» «Haige!» hüüdis neiu hirmunult. 329 «Jah ... haavatud.» «Haavatud!»