Negatiivses võtmes avatavat individuaalset vabadust määratleb Hayek seejuures nimetatud teose avalausetes kui "inimeste säärast olukorda, kus ühtede sunnivõim teiste üle on kärbitud niivõrd, kui see inimühiskonnas üldse võimalik on" (Hayek 2007: 104). Taoline vabadus, mida Hayek oluliseks peab, viitab niisiis üksnes ja ainult indiviidide vahelistele suhetele, ning selle rikkumine seisneb teise isiku vaba tahte teostamise tõkestamises sunnivõimu rakendamisega. Hayeki põhitähelepanu koondub niisiis esialgu vabaduse tähendusnihetele, eesmärgiga erinevate vabaduse kontseptsioonide välistamise kaudu meenutada, milles vabadus tegelikult seisneb. Nõnda on Hayeki sõnul liiga kergekäeliselt seostatud isikuvabadust poliitiliste vabadustega, mis autori sõnul annavad vaid teatud kujul kollektiivse vabaduse. Niisamuti peab Hayek oluliseks rõhutada nii-öelda ,,sisemise" vabaduse erinevust individuaalsest vabadusest, kuna too ei puuduta
ta ka psüholoogiat ning majandusteadust õppinud. Pärast seda, kui Saksamaa Austria annekteeris sai Hayekist Suurbritannia kodanik. Ta oli majandusteadlane ja poliitiline filosoof, kelle majandusteooria oli juba 1930ndatel tuntud ja hinnatud, kuid tema mudeleid vaidlustasid John Maynard Keynesi järgijad, kes propageerisid suuremat riiklikku sekkumist majandussfääri. Nende kahe mõtteviisi vaheline debatt on tänapäevani lahendamata ning Hayeki vaatepunkt on 1970ndate lõpust alates toetust kogunud. Hayek oli veendunud, et kõik kollektivismi vormid (isegi teoreetiliselt vabatahtlikul koostööl põhinevad) vajasid toimimiseks mingit keskset võimuorganit. Oma populaarses raamatus Teekond pärisorjusesse (1944) ja sellele järgnenud töödes väitis Hayek, et sotsialism nõuab majanduslikku planeerimist ning selline planeerimine muudab ühiskonna altiks
Raamatus sisaldus informeeritud rünnak suletud mõttestruktuuridele ja ideoloogiakonstruktsioonidele. Popper visandas pluralistliku avatud ühiskonna mudeli. Progress leiab niisuguses ühiskonnas aset samm-sammult. Aastal 1946 asus ta elama Inglismaale, saades õppeasutuse London School of Economics and Political Science juures loogika ja teadusliku meetodi lektori (reader) koha (aastal 1949 sai Popper samas professoriks). Selle koha sai ta põhiliselt Friedrich Hayeki protektsiooni tõttu. Kuigi Popperi metodoloogia on Hayeki omale lähedane ning Popper võttis Hayekilt üle mitmeid põhjapanevaid mõisteid, sealhulgas spontaanse korra mõiste, oli Popper puhaste turumehhanismide vastu umbusklik, sest ta oli noorpõlves näinud palju vaesust ja viletsust. Ta propageeris sotsiaalse orientatsiooniga reformipoliitikat. Inglismaa filosoofilises õhustikus oli Popper üksildane, sest seal domineeris Ludwig Wittgensteinist
Nozicku ideaalne "heaoluriik" on öövahirolliga minimaalne riik, mis täidab kolme funktsiooni: kaitseb indiviidi ja tema omandit, valvab lepingutest kinnipidamist ning vajadusel "korrigeerib ümberjaotuse läbi mineviku vigu". Viimane tähendab, et rikkuse ümberjaotamine tuleb kõnealla ainult ning ainult siis kui see on saadud ebaseaduslikult, ebaõiglaselt. Empiirilise suunitlusega turuliberaalide lipulaevaks on olnud nn Austria koolkond juhituna L. von Misese ja F. Hayeki poolt. Nendega väga saranaseid seisukohti heaoluriigi küsimustes on omanud aga ka normatiivse avaliku valiku teooria esindajad. 3 Hayeki meelest on sotsiaalne õiglus fiktsioon, sest vabas ühiskonnas ei eksisteerivat mingeid üldisi või ühiseid arusaamu õiglusest. Tema meelest pole paremat individuaalse panuse määrajat, kui selleks on turg. Turu jaotust ei saavat Hayeki järgi pidada õiglaseks või ebaõiglaseks, vaid ainult
· Indiviidid on vabad, sünnilt võrdsed · Keegi ei pea valitsema · Vabadus on tähtsam kui võrdsus · Mõõdukate maksude poolt ning riigi sekkumise vastu · Progresiivne · Inimloomus on ebatäiuslik · Töö heaolu parandamiseks · Esindajad: G.W. Bush, Winston Churchill, Ronald Reagan, Margaret Thatcher o Individualistlik üh. pakub vabadust o Traditsiooniline euroopalik o Uus konservatism Hayeki mõjul esile kerkinud o Neo konservatism pettusid liberalismis, Bushi toetajad o 21.saj. alguses oli selle ideoloogia lõpp Sotsiaaldemokraatia · Väärtustab võrdseid võimalusi · Tugevat riiki, mis kindlustab väärika elatustaseme · Turumajandus · Tsiviilkontroll · Kodanikke toetatakse · Hoidutakse kihistumisest · Tekkis Saksamaal · Eraldus sotsialismist · Esindajad: Otto Bauer, Willy Brand, Eduard Bernstein
aastaid võib nimetada tagasipöördumiseks liberalismi kui ainult poliitilise doktriini juurde (tagasipöördumine juurte juurde). Neoliberalism Mõistet kasutas esimesena 1939 aastal Genfis toimunud konverentsil grupp majandusteadlasi (W.Röpke, W.Eucken, F.A.von Hayek jt). Toona mõisteti selle all majanduspoliitilist konseptsiooni, mis rõhutas konkurentsi riiklikke raame. Pärast II maailmasõda nimetas von Hayek neoliberalismi sotsiaalsete institutsioonide konseptsiooniks. Hayeki teooria on neoliberalismi teoreetiline tuum. Veel esindavab neoliberalismi Chicago koolkond Milton Friedman, Georg Stigler jt. Neoliberalism lähtub klassikalise 7 majandusliberalismi teesist, et turusüsteem kujuneb iseenesest stabiilseks süsteemiks ehk kord on inimese tegevuse, mitte inimese tehtud kava tulemus
muuta oma otsust, et saada suuremat kasu. Vangi dilemma – hea näide interaktiivsetest otsusesituatsioonidest. Nashi tasakaal antud juhul, kas kollektiivselt optimaalne/efektiivne? Individuaalselt: ratsionaalne järgida isekat starteegiat. Kui aga mõlemad valivad iseka strateegia, siis on lõpptulemus halvem, kui siis, kui oleks valitud mitte- isekas strateegia. Nashi tasakaal ja see olukord räägib vastu Smithi ja Hayeki ideedele, kes väitsid, et isikliku kasu taotlemine viib ühiskondliku kasuni. Vangi dilemma näitab, et isikliku kasu taotlemine ei vii tingimata kollektiivse kasuni. Avalike hüviste eest vabatahtlik panustamine sarnane struktuur vangi dilemmaga. Avaliku hüvise kogus on efektiivne, kui ühiskonna piirkasu = ühiskonna piirkulu. Erahüviste puhul on hind kõigile sama, küsimus on selles kui palju indiviidid erinevate hindade puhul mingit hüvist osta tahavad.
annaabi.ee 
