Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal Muusikas rajasid klassitsismile teed antiikmütoloogiat ja -kunsti idealiseerivad itaalia opera seria (nt. A. Scarlatti) ja eriti prantsuse lüürilise ooperi viljelejad (J.-B. Lully). Haripunkti jõudis klassitsisim eelkõige Glucki ooperiloomingus, seejärel Ciini klassikute Haydini ja Mozarti muusikas ning Beethooveni varaseis teoseis. Püüdes tõusta kõrgemale argisusest, püriti üldistavuse ja vormi tasakaalukuse poole, välditi rahvuseripära (nt. Mozarti Hispaania- aineliste ooperite ,,Don Juan" ja ,,Fiagro pulm" muusikas pole hispaanialikkusele vihjetki). Muusikas avaldus klassitsism kõigepealt prantsuse ja itaalia oopereis ja ballettides (J. B. Lully, G. F. Händeli, Chr. W. von Glucki ja A. Scarlatti loomingus). Nende ainestik pärineb peamiselt mütoloogiast
ütleb, oli aeglane. Menuetis oli kuulda peenet rütmilist mängu. Järgnes tagasihoidlikum, stabiile lähenemisviis ja selgepiirilised fraasid. Viimane osa meenutas esimest osa. Erinevad teemaliikumised käisid läbi orkestri. Sümfoonia nr 7 on Mozarti esimene teos antud zanris, kus ta kasutab trompeteid ja timpaneid ning seda teatakse oma märkimisväärse orkestrikõla säravuse poolest. Hilisemalt seatud Mozarti poolt avamänguks ooperile ,,La finta semplice". Viimane teos enne Haydini loomingu tutvustamist oli Mozarti Kontsertaaria ,,Voi avete un cor fedele" KV 217 (1775) Solist oli Kädy Plaas. Teost iseoomustab tohutu energeetilisus ja positiivne energia. Solist ja orkester tegid jälle vapustava koostöö aaria esitamisel. Peamine vahe Mozarti kahe (sellel kontserdil esitatud) aaria vahel on see, et esimene ,,A Berenice" kuulub väga varajasse Mozarti loomingusse, see on kirjutatud 11-aastaselt ning teist aariat võib liigitada Mozarti keskmisse muusikakirjutamisperioodi
hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks. siinai ei teata, miks mozart suri ja miks maeti vaeste õhishauda. LOOMING: vähe vaimulikku muusikat, tähtsaim vaimulik (jäi pooleli) "reekviem", 19 ooperit "haaremirööv" figari pulm, don giovanni, 50 sümfooniat. loomingu kõrgpunkt 40. sümf ja 41. sümf e jupiter. FRANZ JOSEPH HAYDN austriast
Enim meeldis mulle Gustav Holsti teosest ,,Planeedid" eelviimane lugu ,,Uraan, võlur". Loos oli kuulda väga kenat trompetite ja tromboonide mängu. Samuti oli väga kiire trummimäng, tänu millele tõusis see lugu teistes lugudest esile. Üldine loo tempo oli kiire ning trummimäng lõi saali maagilise õhkkonna. Samuti meeldis mulle Benjamin Britteni teose esimene osa, mis oli väga kiire ja kõlas väga salapäraselt. Kõige vähem meeldis mulle Joseph Haydini tsellokontsert, kuna tempo oli madal ning enamus partiisid mängiti tsellodel, samas kui teised pillid oleksid sellele loole palju juurde andnud. Kontserdil avastasin enda jaoks, kui mitmekülgne on tsello ning kuna ma polnud varem sümfooniakontserti külastanud, sain tunda kui maagilist häält teeb suur hulk professionaalseid pillimängijaid. Üldine mulje kontserdist oli väga hea, kuna sain avastada palju uut ning lood olid väga põnevad ning mitmekülgsed.
Klassitsismi kõrgajaks loetakse aastaid 1780-1810. Selle aja silmapaistvaimad heliloojad olid Viini klassikud Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Romantism Romantism valitses muusikas umbes 1820-1880 ning see oli romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas. Klassitsismilt üleminek romantismile ei olnud nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Romantilisi jooni võib leiad juba Haydini ,,Tormi ja tungi" perioodi teostes ning Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis ,,Don Giovanni". Beethoveni hilisemat loomingu sisu on ka nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel kalssitsistlikke põhimõtteid. 19. sajandil kasutati samu väljendusvahendeid, vorme ja esitluskoosseise, mida kasutati ka viini klassikute ajal. Selle tõttu on muusikaajaloos 18. sajandi keskpaiga ja 19.
annaabi.ee 
