neli väikest lapikümarat seemet. Toiduvalmistamiseks tuleb kuivatatud läätsi leotada, sellega väheneb keemisaeg ja paraneb seeditavus. Allikas: Sõukand, R. ja Kalle, R. (koostajad). 2008. HERBA: Historistlik Eesti Rahvameditsiini Botaaniline Andmebaas. Võrguteavik. Tartu: EKM Teaduskirjastus. http://herba.folklore.ee http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=201 Läätsed (Lens culinaris) kuulusid ka Eesti talupoegade toidulauale − läätsesuppi, -tampi ja -hautist leidis sealt rohkem, kui praegu on tavaks läätsi toiduks tarvitada. Selle väikese kaunviljalise kasvatamine ei ole meie tingimustes aga liialt keeruline, ka toiduks töödelda saab läätsi märkimisväärselt kiiremini kui näiteks ube. Väidetavalt aitasid läätsed ikalduseaastatel talurahva kõhtu täita, sest tegemist on vastupidava taimega, mis annab saaki ka siis, kui kõik muu hävib. Allikas: Mathisen, T. 2012/10. Väärtuslikud läätsed. Ajakiri Mari.
toimeained välja. Üheksavägine Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru- ja põiehaiguste korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil võib peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool rääkida, et üheksavägine aitab "üheksma haiguse vastu". Valge ristik Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Sookail Tal on tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul. Kuid sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu. Sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes
Valge ristik on kariloomadele tähtsaks toiduks eelkõige looduslikel heina- ja karjamaadel, kuid mõnel pool kasvatatakse teda isegi põllul kultuurtaimena. Kuid lõpuks ei saa mööda minna sellest, et inimene saab valgest ristikust ka otsest kasu. Ta on ammu tuntud ravimtaimena. Ravimiks kogutakse valge ristiku nooremaid õienutte. Need kuivatatakse tuuletõmbuses ja varjus. Korraliku ravimi värvus ei tohi erineda värskete õite omast. Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Kas tunnete aga valge ristiku ära, kui tal pole õisi küljes? Võib igaks juhuks meelde tuletada, et ta roomab alati. Ükski teine meie tavalistest niitude ristikutest ei rooma. See on valgele ristikule aga elulise tähtsusega, sest võimaldab taimel vegetatiivselt paljuneda. Rohked varreharud juurduvad sõlmekohtades ja tekibki uus taim
Üheksavägine Üheksavägist on tarvitatud peamiselt köha ja hingamisteede põletike, ka neeru ja põiehaiguste korral. Huvitava rohu saab värskeid lehti pudruks hõõrudes. Sellega saab ravida haavu ja ohatisi, samuti haudunud varbavahesid. Samal eesmärgil võib peale määrida ka lehtedest tehtud teed. Vanarahvas teab mõnel pool rääkida, et üheksavägine aitab "üheksa haiguse vastu". Valge ristik Kasutada saab seda nii teena kui hautisena. Hautist pannakse kompressina paistetanud kohtadele, et paistetus alaneks. Teed juuakse aga mitmesuguste haiguste, eelkõige reuma ja külmetushaiguste vastu. Sookail Tal on tugev baktereid hävitav toime ja nii on teda kasutatud köha ja teiste hingamisteede haiguste puhul. Kuid sookailust on abi saadud ka liigeste ja lihaste valu korral, kergesti ajab ta naha higile ja soodustab jääkide eritumist uriini kaudu. Sookail on väga mürgine ja teda tuleb tarvitada ainult väikestes kogustes
salatit. Prae põhi tooraineks valisn sealiha. Põhjuseks, miks ma valisn sealiha on see, et see jääb õigesti küpsetades alati väga maitsev ja mahlane. Kuna kasutan sea välisfileed, siis paneerin liha jahus, munas ja juustus, nii saavutab see ilusa välimuse ning jääb mahlane. Lisandiks pakun kartulirosetti paprika ja murulauguga. See jääb prae kõrvale väga ilusa ja isuäratavana. Köögivilja lisandiks pakun roheliste ja valgete ubade hautist tomati kastmes. Minu arust on oad väga maitsvad ja sobivad hästi tomatikastmega, samas on nad ka tervislikud kuna on kiudainete rikkad. Desserdiks pakun vaniljekastet vaarikatega. Ma valisn vanilje kastme, kuna see on väga maitsev ning selles olev vahukoor sisaldab rohkesti kaltsiumit, mis on hea luudele. Vanilje kaste paksendasin muna kollastega, mis sisaldavad ohtrasti orgaanilist ühendit koliini, see on väga vajalik inimese närvisüsteemile ja ajule
istutamise korral. Taimede vahekauguseks jätta 25 - 30 cm. Toidu valmistamiseks Toidu valmistamiseks, milleks tarvitatakse kähardunud lehti, millest Üldiselt vähenõudlik. Istutatakse vahedega 45 - 75 valmistatakse suppi ja cm, kasvuaeg keskmiselt 140 päeva hautist. Kasvatatakse peenral 3 - 4 rida kõrvuti. Külvivaeo tehakse 5 - 6 cm sügavused. Neisse külvatakse eelindatud, leotatud või kuivad herneseemned vahedega 4 - 5 cm. Varajased külvid tehakse idanemata seemnetega toidu valmistamiseks Maa tuleb sügisel sügavalt harida ja väetada. Salatiseeme külvatakse avamaale esimesel võimalusel reaskülvina hästi ettevalmistatud peenrale või tasasele maale 1 - 1,5 cm sügavusele. Seeme tuleb kinni vajutada ja katta
Vähem kui viie minuti pärast tuli ema toidukeldrist suure koormaga. Ta pani kaks täistopitud kotti sahvri kõrvale ja kuivatas otsaesiselt higi. Seejärel kummardus ta pliidi kohale, kergitas poti kaant ja nuusutas. „Hautis,“ ütles ta. „Tjah, Birnbaumid olid kuulsad oma heade õhtusöökidega.“ Kuna Birnbaume enam olemas ei olnud, võttis ta potilt kaane pealt ja serveeris hautist meile kõigile. Keegi tõmbas ukse lahti, kuid ema hüüdis kiiresti: „Meie olime siin esimesena!“ Uks pandi kinni. Meie tõstsime oma lusikad. Nüüd luges ema söögipalve. Ta tegi seda alati, enne kui me sööma hakkasime. “Kõige eest, mida me oleme saanud, täname me jumalat.“ Ta võttis oma lusika ja maitses hautist. „See on ikka veel soe,“ sõnas ta rahulolevalt.7 Küsimused 1
annaabi.ee 
