Üksinda maailmas Meie nimetu peategelane(p) tundub raamatu alguses ''normaalne'', keskpärane naisterahvas, kes on elanud kaks aastat lesepõlve. Tema päeviku varajased sissekanded pole küll piisavalt detailsed, kuid niikuinii oleks raske Temast tõpsemat pilti saada enne Seina ilmumist, sest see aeg kestab vaid ühe lühikese päeva. Selle aja jooksul võib öelda, et p armastab loodust, hoolib loomadest, on paikse iseloomuga ja üsna siiras teiste inimeste suhtes ning saab endaga kenasti hakkama. Õnneks toimub sündmuste pööre üsna pea ning p põrkab koos Hugo koeraga oma sõpru otsides vastu nähtamatut seina, mis -nagu p varsti aru saab- eraldab teda teistest inimestest ja ühiskonnast. Sellest hetkest saab alguse p uus elu ja tema isiksuse arenemine millekski palju enamaks, kui ta terve oma eelneva elu jooksul oli olnud. P aga tunnetab seinataguses maailmas midagi halba (''Ja järsku tundsin,...
jms. 2. Geopoliitika aine, areng ja võtmekujud Geopoliitika on politoloogia haru. Ta jaguneb: Teoreetiline ehk sündmusi seletav ning rakenduslik ehk poliitilisi juhendeid suunavadi sõnumeid jagav väljund. Teisalt: Traditsiooniine geopoliitika ja nn uus geopoliitika „Millised negatiivsed tagajärjed on Baltimaade mitteühinemisel SRÜ-ga?” 3. Saksa ja anglo-ameerika geopoliitilised koolkonnad. Rudolf Kjellen, Klaus Haushofer ja Halford Kackinder. Rudolf Kjellen: sündis 1864, 1880 läks Uppsala Ülikooli ja 1891-sel aastal sai filosoofiadoktoriks. Õpetas Göteborgis politoloogiat ja geograafiat. 1905 võttis esmakordselt kasutusele geopoliitika mõiste. 1908 hakkas käsitlema riiki, kui organismi. „Riik kui eluvorm“: (Peatükid: Riigi üldine olemus, Riik kui territoriaalühik, kui rahvas, kui majanduslik organism ning Riik elu seaduse all) Angloameerika geostrateegia koolkond: A. T. Mahan, H. Mackinder, N
Peale 1960. aastat saksa ja prantsuse geograafia kuulsus tuhmus. Allakaigu peamine põhjus näib olevat asjaolu, et ei saksa ega prantsuse koolkond (Beaujeu-Garnier valja arvatud) ei läinud kaasa paradigmavahetusega ja nokitseb edasi vanade end ammendanud teemade kallal. Muud voolud Geopoliitika. riikide kogu valispoliitikat hakati liiga laialt ja liialt otseselt tuletama nende riikide looduskeskkonna isearasustest. Kuulsaimad geopoliitikud olid britt Mackinder ja sakslane Haushofer. Geopoliitika praktilise teadusena on segu t6elistest, iilepingutatud ja taiesti otsitud seostest loodusolude ja poliitilise tegevuse vahel. Halford Mackinder (1861-1947) peamised tööd on 1904. aastal ilmunud "Ajaloo geograafilised alused" ja "Demokraatlikud ideaalid ning tegelikkus" 1919. Mackinder väitis, et riikide poliitikat m6jutab vaga tugevasti nende asend mandrite ja ookeanide suhtes. Tema arusaama kohaselt kujunevad mandri sees, nn
Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest
Regioon on kui geograafia klass Huvi üldgeograafiliste regioonide vastu. Regioon ühtne, piiritletud, eripäraga, allub taksonoomiale, vastasmõjude põimik. Arenes välja geopoliitika (looduskeskkonna eripära mõju riigi välispoliitikale nt Eestil on Venemaaga piir mõõda jõge). Mackinder uskus, et sisemaal tekivad agressiivsed suurriigid, rannikul ja saartel aga demokraatlikud, majanduslikult õitsvad väikeriigid. Haushofer uskus, et tulevikus on maailmas kolm keskset riiki ning kõik muud alad on kolooniad, kuhu valged elama ei taha minna. Keskusteks pidas ta muidugi USA-d (kolooniad Lõuna-Ameerikas), Saksamaad (koloniad Aafrikas), Jaapanit või Hiinat (?kolooniad äkki kõik muu Aasia piirkond?) Samuel Perkins Marsh: jätkusuutliku arengu kontsepti varaseim esitaja. Kommertsgeograafia: kust millist kaupa mis tingimusel saab, mis tooraineid saab kolooniatest
Ameerikale justkui jumala poolt ette määratud olla ülemaailmse impeeriumi loojaks1. . - Oma raamatus „Ameerika impeerium” („American Empire”, 1911) nägi Brooks Adams ette Ameerika maailmaimpeeriumi tulekut ja kogu Euraasia geopoliitilise ruumi vallutamist. 2Admiral Mahoni formuleeris merevõimu geostrateegia ( Monroe doktriin), mida hakati ellu viima T. Rooseveldi ja Franklin Delano Roosevelt poolt.USA „majandusliku eluruumi” kontseptsiooni autoriks on ameerika Haushofer, president Rooseveldi erinõunik Isaiah Bowman (1878-1950). Selle kohaselt kõik turud oleksid avatud USA-le.USA GO mängib rolli n.n. „Ujuvate tugipunktide GP“ whk lawvastiku kohalviibimine (vahemere laevastik, 5.-s Laevastik, Afgaani sõha ujuv tugupunkt Araabia meres jne)- NL ja USA GP kükkupõrge oli „Bipolaarnr kokkupõrge“ Külma sõjs perioofil ehl merejõudue ja kontinentaaljõudude kokkuüõrge. Riigisekretär Hughes
1400.-1500. aastatel oli see ala reaalseks ohuks maailmavallutajate näol. Mahan: meri on see, mis domineerib! Kui valitseda mere üle, siis valitseda kogu terve maailma üle. ÕIS: slaid: Mahan, 1900 – merejõud. Kaardil näha üks riba (ekvaatorist üleval veits, vahemeri) – maa ja mere vaheline võitlus käibki selle riba pärast. (ajaloost nt viikingid vs maa; holland, portugal, Sbr – mereriigid) ÕIS: slaidid: Meinig, südamaa; Spykman, merealad; Haushofer, panregioonid – esimene mees, kes läks regioonidele üle, leidis, et maailma võib vaadelda regioonide läbi, mis on omavahel seoses; Cohen, geopoliitiline regionaliseerimine; Dugin, impeerium Dugin (Vilfredo Pareto): jagab maailma neljaks kategooriaks, Dugin võtab P-lt üle, Maailma jagamine neljaks: a) impeerium – Ameerika Ühendriigid (laias laastus), Lääs, Põhi, „kuldne miljard“
annaabi.ee 
