arvukus mujal Eesis üsna kõrge. Talvel peab magamisase olema lumeta. TOIT Metskits on taimetoiduline. Suvel sööb puude-põõsastelehti, rohttaimi ja peenemaid oksi. Talvelvetoiduks on tal puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib ta lume alt orast. Toidunappuse korral sööb ta ka männi- ja kuuseokkaid. ELUVIIS Metskitse paaritumisaeg on Juuli lõpust kuni Augusti lõpuni. Sellel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. POJAD Metskitse tiinus kestab 144 päeva. Kevadel sünnib 1-2 poega,
noorloomade läheduses, millega võib seletada abitu inimese eest hoolitsemist. Delfiinid on väga mänguhuvilised loomad ja võivad meid seega käsitleda kui ootamatult nende maailma tunginud huvitavaid loomi, kellega saab mängida. Üksikutele isastele võib inimene näida ka potsensiaalse partnerina (Downer, 2000). 7 Häälitsused ja kajalokatsioon Delfiinid kasutavad parves ujudes erinevaid signaale piikse, vilesid, plärtsatusi, plumpsatusi, plõkse, haugatusi ja urinaid. Teadlaste sõnul on viled ja piiksud delfiinidel väga individuaalsed ja üksikisendid kasutavad neid vastastikuseks äratundmiseks. Tuju ja meeleolu väljenduseks on mõned plõksuvad ja plärisevad helid (Shuker, 2005). Helikujutiste loomisel on delfiinid meistrid. Kajalokatsioonisüsteemi abil tekitavad nad ultrahelisid hingatsist allpool asetsevates ninaõõne käikudes. Sealt juhitakse tekkinud
kolju või kilpkonna kilbi. 4.2. Metskits Välimus Tal on kerge keha ning tugevad, kui peenikesed jalad. Soojematel aastaaegadel on metskitse karvkate punakas-pruun, talvel hallikas. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt metskitsed. Sokud kannavad enamus aastast kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Eluviis Juunis-juulis on metskitsede paaritumishooaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele isendile vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on mõlemad piisavalt tugevad, et rammu katsuda, siis hakkab tohutu madistamine ja võitlemine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda ja järglasi oodata
see oli tehtud metallist). Härja ees tantsides pälvis Minea palju tähelepanu ning ta sai selle eest kulda ning imelise karika millel oli peal musta ja punasega maalitud härjad. Seejärel valisid nad välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Minea saaks oma kodumaale naasta. · Sokud (lk 229) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
üsna kõrge olnud. Isaseid metskitsi nimetatakse sokkudeks, emased on lihtsalt kitsed. Toitumine - Suvel toitub metskits enamasti rohttaimedest, talvel okstest ja võrsetest.Metskits on taimtoiduline, toitudes rohttaimedest ning puude ja põõsaste okstest, võrsetest. Ei põlga ära ka samblaid ja samblikke. Sigimine - Juuli lõpust augusti lõpuni on metskitsede paaritumisaeg. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Kui kaks sokku kohtuvad, hindavad nad üksteise sarvi, kehaehitust ja julgust. Kui on näha, et üks sokkudest ei ole piisavalt kogukas, et teisele vastu astuda, siis nõrgem põgeneb. Kui aga mõlemad sokud arvavad, et on piisavalt tugevad, siis hakkab rammukatsumine. Võideldakse seni, kui üks sokkudest põgeneb või hukkub. Tugevam sokk saab õiguse emasega paarituda. Mai lõpus sünnivad kitsel 1-3 hästiarenenud talle.
tehtud). Minea näitas härja ees tantsides ning härjaselga saltodega hüpates oma annet. Ta pälvis palju tähelepanu, sai kulda ning ühe imelise karika, millele oli punase ja mustaga maalitud härgade pilte. Nad valisid välja laeva ning alustasid sõitu Kreetale, et Mineas saaks oma kodumaale tagasi. Sokud (lk 237) isased metskitsed. Nad kannavad kaheharulisi sarvi, millega uhkustatakse paaritumisperioodil. Sel ajal on kuulda sokkude võimsaid haugatusi ja kitsede vaikset piiksumist. Nad on kerge kehaga, tugevad, aga peenikeste jalgadega. Suvel (toituvad rohttaimedest) on nende karvastik punakaspruun, talvel (toituvad okstest ja võrsetest) hallikas. Neid murravad ilvesed, karud, hundid ja rebased. Palju metskitsi hukkub ka viljakoristustöödel ja autoteedel. Arvata võib, et praegu elab meie metsades umbes 150 000 metskitse.
annaabi.ee 
