ekstsentriliseks. Koore pealispind muutub vaigu rohkuse tõttu mustaks. Kui seeneniidistik jõuab ümbritseda tüve, siis puu latv kuivab. Haigestunud puud tuleks raiuda. Üraskid - metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Munast areneb tõuk, mis teeb läbi nukkumise ja millest seejärel areneb noormardikas. Noormardikad teevad läbi nn. Küpsusööma.
füsioloogilisest seisundist – (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel ja polügaamsetel üraskitel. Esimesel juhul moodustavad perekonna üks emane ja üks isane, teisel juhul on ühe isasputuka kohta mitu emast, vastavalt erinevad ka koorealused haudepildid: monogaamsetel üraskitel on üks emakäik, millest (enamasti risti emakäiguga) hargnevad vastsekäigud, polügaamsetel aga harunevad paarituskojast mitu
Euroopa metsanduses. juurestikku kahjustatakse minimaalselt ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada Elusates puudes on juurepess haigustekitaja, 4. Kasutada tuleks puidu kookuveol kahjustatud puult koor, võib leida üraskite surnud puidus aga lagundaja (saprofüüt). metsasõbralikku väiketehnikat haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille Juurepessu viljakehad on reeglina raskesti 5. Võimaluse korral tuleks tekkinud kände serva ta muneb munad, sealt hargnevad märgatavad, asudes metsavarise all, kännu allosas töödelda fungitsiididega. vastsekäigud. Tehakse vahet nn. monogaamsetel
igal aastal. 2. Puu füsioloogilisest seisundist (nõrgenenud vastupanuvõime võib olla tingitud põuast, seenhaigustest). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on ligikaudu 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse- kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab (mänd, kuusk, kask jne). Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele puudele kahju tekitada
2. Puu füsioloogiline seisund - tingitud põuast, seenhaigustest. 3. Ilmastik - putukate levikuks soodne (suur sigivus). Ühed olulisemad metsakahjurid on üraskid. Üraskeid leidub Eestis 63 liiki, neist metsandusliku tähtsusega on 25 liiki. Kõige ohtlikum neist on kuuse-kooreürask (Ips typographus). Üraskid on puudega kogu elu jooksul tihedalt seotud, nad viibivad suurema osa ajast kas koore all või puidus. Kui eemaldada kahjustatud puult koor, võib leida üraskite haudepilte: emane ürask närib emakäigu, mille serva ta muneb munad, sealt hargnevad vastsekäigud. Näritakse läbi puu niineosa, mille tulemusena puu nõrgeneb või isegi hukkub. Erinevad üraskiliigid asustavad kas puu tüve- või võraosa, samuti on igal liigil enamasti kindel puuliik, mida ta kahjustab (mänd, kuusk, lehtpuu). Teatud hulk kahjurputukaid (üraskeid) leidub enamasti igas metsa ökosüsteemis ja kui nende arvukus on madal, ei suuda nad kasvavatele, tervetele
annaabi.ee 
