ja putukad hukkuvad. Putukate arvukuse haripunkti nimetatakse kalamiteediks. Iga masspaljunemine areneb kuni kalamiteedini ja siis hakkab loodusliku iseregulatsiooni tulemusena langema. Kõige ohtlikum on kuuse-kooreürask. Kuuse-kooreürask 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Asustab nõrgestatud puutüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali. Polügaamne, paarituskojast üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna. Kogu haudepilt niines. Talvituvad 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa ka koore all. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Kuidas vältida või vähendada putukkahjurite mõju metsale? 1. Raiutud materjal metsast võimalikult ruttu välja viia, või koorida. 2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine. 4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine. Männikärsakad
metsakahjuritele. Kuuse kooreürask Ips typographus 4-4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 70-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid. Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Talvituvad (juba septembrist) 1-7 cm sügavusel mullas, väike osa võib jääda ka koore alla. On üks kõige ohtlikumaid vanemate ja keskealiste kuusemetsade kahjureid! Männikärsakad Hylobius spp
Kuuse kooreürask Ips typographus 4 -4,5 mm pikk, tumepruun kuni must. Lendlus mais-juunis. Haude rajamiseks eelistab 60-100 a. vanuseid kuuski, asustab nõrgestatud puude tüvede alumist ja keskmist osa, värskelt raiutud metsamaterjali, tormimurdu, hulgipaljunemise korral ka elujõulisi puid (alates 60. a.). Polügaamne, paarituskojast tavaliselt üks emakäik üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad taastumissööma emakäigu pikendamisega, mille järel hakkavad (tavaliselt juulis) sõsarhauet rajama. Kevadisest haudest kooruvad mardikad taval juuli algul ja jätkavad küpsussööma korrapäratute, üksteisega lõikuvate käikudena. Eriti soodsate tingimuste korral võivad noormardikad hakata rajama juulis teise põlvkonna hauet, mis võib lõpuni areneda. Augustis rajatud haue tavaliselt lõpuni ei arene.
Unustada ei tuleks ka kasulike linnuliikide arvukuse tõstmist tehispesade ülespanekuga okasmetsadesse. Harkkidane kooreürask (I. duplicatus) on eelmisest liigist veidi väiksem kuni 4 mm pikkune tumepruun läikiv mardikas. Lendlus toimub kuuse-kooreüraskiga samaaeg- selt, tavaliselt mõlemad liigid esinevad koos. Harkkidane kooreürask asustab samade kuuskede tüvede õhemakoorelist ülaosa. Peenematel puudel võib asustada kogu tüveosa. Lamapuitu asustab harva. Polügaamne liik. Haudepilt koosneb 1.....5 tavaliselt 6.....8 cm pikkusest looklevast emakäigust ja lühikestest vastsekäikudest. Põlvkond üheaastane. Noormardikad ilmuvad juulis ja teevad läbi küpsussööma haudekohas või teiste puude koore all. Noormardikad talvituvad harilikult haudekohas koore all või samblas. Tõrje sama nagu eelmisel liigil. Harilik niineürask (Polygraphus poligraphus) on 2.....3 mm pikkune tumehall, kollakaspruunide
tõmmu külmaseen (Armillaria ostoyae) Ameerika kambium hävib. Kui kambium on kogu puu üles ja 2 alla, ühe emakäigu küljes ca 60 muna, Ühendriikides, selle puujuurte ümbermõõdu ulatuses hävinud, siis puu tõugukäigud risti emakäiguga ja lõppevad parasiidi mütseel levib rohkem kui 900 hektaril. hukkub. Põhjustab perifeerset mädanikku. Mõjusat nukuhälliga. Kogu haudepilt niines. P- vorm männi vorm (Pine) kahjustab mändi, tõrjet ei tunta, haiged puud raiutakse. Haude lõpetanud emaüraskid jätkavad kuuske, kaske, kadakat Haavataelik (Phellinus tremulae) taastusmissööma emakäigu pikendamisega, mille