Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku värvuse ja küünarhoosulgede kasvukiiruse järgi eristada täpsusega 99...100%. Vastkoorunud munakanatibudel on võimalik sugupoolt eristada tiiva hoosulgede kasvukiiruse järgi. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb:Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras. Pesa olgu hämar ja maast mitte kõrgemal kui 60 cm. Puhtad ja määrdunud munad üksteisest eraldada. Puhtad munad
100 kanaboilerit. 50 emast ja 50 isast suremus 7% jab 48 isast ja 48 emast 42 päeva pärast isased 2,8 kg ja emased 2,5 kg söödaväärindus 2 sööta kulus, kg: 2,8*2 = 5,6kg ja 2,5*2= 5kg päevas sööta: 5,6 /42= 130g päevane juurdekasv: 2,8/42= 67g broilerite söödahind 480/t emastele kulus sööta : 5 *47 ja isastele 47* 5,6 240 maksab soot kogukulud: soda maksumus *0,7 linnu sööda maksumus: kogukulud/ lindude arvuga 13. Haudemuande tootmine, haudereziim. Peamine haudemunade korjamise aeg on hommikupoolikul, sest enamus munadest munetakse päeva esimesel poolel. Hautamiseks ettenähtud munad ei või nakkusohu tõttu jääda kanalasse seisma. Juba munade korjamise ajal tuleb haudeks sobivad munad panna eraldi ning viia pooleteise tunni jooksul desinfitseerimisele. Kanade, kalkunite, vuttide ja pärlkanade mune kogutakse pesakastidest või puuripatareidest soojal aastaajal vähemalt iga 2 tunni tagant, hane- ja pardimune iga tunni tagant
– veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb (Leesment, 1977; Andersson, 1993): Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. Hoida pesad ja lindla alati heas korras.
– liikuva, purunenud või mujal kui muna tömbis otsas paikneva õhuruumiga munad; – veretäppide või mõne muu juhusliku lisandiga munad; – väga liikuva või vastu koorealuseid kiudkesti kleepunud rebuga munad; – rebumembraani purunemise tõttu segunenud või hallitanud sisuga munad; – määrdunud munad; – lootega (munade läbivalgustamisel on märgata loote arengu algust) munad; – liiga suured ja väga väikesed munad; – pikemat aega säilitatud munad. Haudemunade tootmine Kanadelt hakatakse haudemune võtma pärast teist munemiskuud. Haudemune tuleb püüda toota ja saada puhastena, sest seni ei ole leitud ühtegi moodust muna puhastamiseks seda kahjustamata. Kvaliteetsete haudemunade tootmiseks tuleb: – Haudemune korjata vähemalt iga 2 tunni tagant. – Hoida pesad ja lindla alati heas korras. – Hoolitseda, et kanad ei muneks allapanule, st kindlustada küllaldane pesade arv. 6
väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitainete transporti ja ladestumist munadesse. Väga oluline on jälgida pesakastide sanitaarset seisundit. Pesamaterjal peab: 1. pärinema kindlast teadaolevast kohast, materjalist 2. säilima hästiventileeritavas kohas 3
sihtkoha andmetega. Misasjad on "tööstusmunad"? 1. Mõisted: 1. munad - koorega kanamunad, mis kõlbavad inimtoiduks või toiduainetööstuses tarvitamiseks, v.a lekkivad munad, hauduma pandud munad ja keedetud munad; 2. tööstusmunad - koorega kanamunad, v.a lõikes 1 nimetatud munad, ning lekkivad ja hauduma pandud munad, v.a keedetud munad; 3. haudemunad - tibude tootmiseks mõeldud munad, mis vastavad haudemunade jaoks ettenähtud normidele; 4. lekkivad munad kui ka kestapragudega munad, nii et nende sisu on näha; 5. koorepragudega munad - munad, millel on vigastatud, kuid pragudeta koor ning terved kestad; 6. hauduma pandud munad - munad, mis on asetatud inkubaatorisse; Toite-ja maitseomadustelt loomsetest toiduainetest esikohal ning on inimesele üheks täisväärtuslikumaks toiduaineks
..9 kordse õhuvahetusega tunnis. Munade asend ja pööramine. Muna koostisosadest on rebu väikseima erikaaluga, sest ta sisaldab palju rasva. Kui mune hautamisel ei pöörata või pööratakse liiga harva, siis tõuseb rebu koos areneva lootega ülespoole koorealuste kestade vastu ja loode kleepub nende külge kinni. Hautamise kestel pööratakse mune iga 1...2 tunni tagant. Hautamiseks paigutatakse munad hauderestidele rõhtsalt või püsti, terav ots allapoole, koorumisrestidele rõhtsalt. Haudemunade püstasendi korral pööratakse haudereste korraga 90º. Haudemunade rõhtasendi korral pööratakse neid pikitelje suhtes korraga 180º. Kalkunid Kalkunite põlvnemine Kalkun kuulub kanaliste seltsi (Galliformes) kalkunite sugukonda (Meleagridae). Kodukalkuni (Meleagris gallopavo) tõud põlvnevad Põhja-Ameerika ulukkalkunist (metskalkunist). Kalkunite bioloogilised iseärasused Kalkunid on kanadest aeglasema kasvuga, mistõttu nende üleskasvatamine kestab märgatavalt kauem.
annaabi.ee 
