kes Pallase lõpetasid, on kõik tema õpilased. Anton Starkopfi loomingut iseloomustab materjalide varieerumine. Kujud on valminud graniidist, marmorist, puidust ning pronksist. Õpetamisel lähtus ta vabaakadeemialikust süsteemist ning valmistas omaenda töid tihtipeale õpilaste ees. Ka Nõukogude ajal, kui Pallas oli Tartu Riiklik Kunstikool, oli Sarkoph siin õppejõud. Ta on loonud dekoratiivkujusid ("Flora", "Kivilill", "Tukkuv karu"), portreid ("Juhan Liiv", "Konrad Mägi"), ja hauasambaid ("Viimne samm"). Elu lõpu poole tegi kunstnik ka keraamikat. Kui ta keraamikat tegi, et siis ta kasutas nähtavasti neid oma nooruspõlve visandeid nende keraamiliste tööde tegemiseks. Ja neis on hoopis rohkem sellist nooruslikku sära ja jõudu kui näiteks samal ajal tehtud graniittöödes. Tema stiili võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks. A. Starkopf on maetud oma koduaeda õunapuu alla Tartus J. Hurda (end. E. Vilde) tn 2.
aastal; barokkstiilis kiriku kantsli valmistas Christian Ackermann, 1686. aastal; altarimaali "Kristus ristil" 1866. aastal Eduard von Gebhard. Tallinna toomkirik oli Eestimaa Rüütlekonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Tallinna toomkirik sai oma praeguse sisustuse põhiliselt Rootsi ajal. 1684. aastal puhkes Toompeal tulekahju, mis muu hulgas hävitas ka kiriku sisustuse. Jäädi ilma pinkidest, altarist ja kantslist, tuli kahjustas ka hauasambaid. Ilmselt sellepärast vahetati välja ka Pontus De la Gardie sarkofaagi kaunistused: renessanss-obeliskid asendati barokkurnidega. Pärast põlemist taastati kiriku sisemus sedavõrd, et saaks jumalateenistusi pidada. Taastamistöödele olid palgatud kõik linna tislerid ja juba aasta pärast võis kirikut jälle kasutada. Uue altari ja kantsli valmistas puulõikemeister Christian Ackermann, kes oli pärit Königsbergist. Tallinna nikerduskunstis on Ackermanni tööd klassikalise baroki
Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga tegelikkuses ei saanud temast kumbatki, alguses peab hästi palju ameteid: organist, autovõidusõitja, kaupmees, algkooliõpetaja, raamatupidaja, müüb hauasambaid, ajakirjanik lõpuks, ja ka ajalehe toimetaja. Kirjutab muidugi ka auto võidusõidust. 1923 saab ühe kuulsa reklaamilehe toimetajaks ja siis rändab päris palju ringi Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades. 25st aastast alates asus tööle ajakirjas Sportin blick. Kirjutas kõike, liiklusest, õpetas, kuidas auto eest hoolitseda, kirjutas reisikirju maadest, kus kunagi polnud käinud, tegi reklaami autodele, mootorpaatidele. Töö kõrvalt ilmuvad esimesed romaanid
Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga tegelikkuses ei saanud temast kumbatki, alguses peab hästi palju ameteid: organist, autovõidusõitja, kaupmees, algkooliõpetaja, raamatupidaja, müüb hauasambaid, ajakirjanik lõpuks, ja ka ajalehe toimetaja. Kirjutab muidugi ka auto võidusõidusst päris vahvalt. 1923 saab ühe kuulsa reklaamilehe toimetajaks ja siis rändab päris palju Itaalias ringi, Sveitsis, Balkanimaades. 25st aastast alates asus tööle ajakirjas Sportin blick. Kirjutas kõike, liiklusest, õpetas, kuidas auto eest hoolitseda, kirjutas reisikirju maadest, kus kunagi polnud käinud, tegi reklaami autodele, mootorpaatidele. Töö kõrvalt ilmuvad esimesed romaanid
Sündis väikekodanlikus linnakeses väga ranges, katoliiklikus peres. Lõpetas ka katoliikliku seminari 1916 ja pärast kooli läks 18 aastase poisikesena vabatahtlikult Esimesse Maailmasõtta. Oli rindel sõja lõpuni, sai korduvalt haavata. Kui sõjast tuleb, siis on tema suur unistus saada kas maalikunstnikuks või muusikuks. Aga tegelikkuses ei saanud temast kumbatki, alguses peab hästi palju ameteid: organist, autovõidusõitja, kaupmees, algkooliõpetaja, raamatupidaja, müüb hauasambaid, ajakirjanik lõpuks, ja ka ajalehe toimetaja. 63 Kirjutab muidugi ka auto võidusõidusst päris vahvalt. 1923 saab ühe kuulsa reklaamilehe toimetajaks ja siis rändab päris palju Itaalias ringi, Sveitsis, Balkanimaades. 25st aastast alates asus tööle ajakirjas Sportin blick. Kirjutas kõike, liiklusest, õpetas, kuidas auto eest hoolitseda, kirjutas