Ornamendid olid kaunistused, loodusrahvad kasutavad ornamente oma elamutel ja tarbeesemetel aga sageli ka iseenda nahal tatoveeringuna. Mis on: linoollõige- graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. , mosaiik- pinnakaunistus pinnale kinnitatud värvilistest kivi-, klaasi vm tükkidest. , stiliseerimine-ebaolulistest detailidest loobumine , profaanarhitektuur- ilmaliku funktsiooniga arhitektuur , dolmen- kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. kromlehh- megaliitne ehitis , vitraaž- klaasikunst, suured pildid kirikutes klaaside peal, sakraalarhitektuur- kultusliku otstarbega arhitektuur. , pastell- kuiv värvipigment, millest valmistatud pehmet kriiditaolist pulka kasutatakse joonistamiseks. , fresko-seinamaaliliik ja -tehnika. , animalist- kunstnik, kes kujutab oma teostel loomi. , natüürmort-elutu looduse ja esemete kujutamine kunstniku poolt seatud kompositsioonis. ,
sageli valitud antiikmütoloogiast ja olustikkust, veel luuakse portreid, maastike ja isegi natüürmorte. · Cheopsi püramiid ainuke säilinud maailmaime. Egiptus, Giisa väljal. 2551-2471 ekr. · Babüloni rippaiad. Mesopotaamia. · Zeusi kuju Olümpias. Vana Kreekas Olümpias. 432 ekr. Kuju oli 12m, kullast valmist. · Artemise tempel Ephesoses asub tänapäeva Türgi Izmiri linnast u. 50 km lõunast. Suur Kreeka tempel. · Halikarnassose mausoleum hauakamber türgis. Suur hauarajatis. · Rhodose koloss- kreekas Rhodose saarel. Koloss- üle elusuurune kuju. · Pharose tuletorn . Egiptuses. Maailma kõrgemaist tuletornist peegeldas valgust meeletult kaugele.
arheoloogiline kultuur sarnaste leidudega kultuur, soorauamaak pruunikas roostekänkraid meenutav maak, aletamine alepõllu tegemine ehk põllu saamine metsa maha rajumise ja puude põletamise teel, söödiviljelus põlluharimissüsteem, kus osa põllust olu söödi all e puhkas ja teine osa vilja all, kolmeviljasüsteem põlluharimissüsteem, kus osa põllust oli talivilja, osa suvevilja ja osa kesa all, kivikirstkalme ringikujuliste müüridega piiratud eriline maapealne hauarajatis, tarandkalme nelinurksete müüridega piiratud maapealne hauatisaraj, linnus järskudele nõlvadele ja suurtele küngastele rajatud kaitseehitis, tsuudid eestlaste ja mõningate teiste idapool elanud läänemere soomlaste nimetus vene kroonikates, adramaa ühe adraga haritav maa, malev maakonna väeüksus, mis koosnes ratsa- ja jalameestest, animism elusa ja eluta looduse hingestamine,
valmistatud seedripuust. Artemise tempel Ephesoses Tempel on pühendatud jumalanna Artemisele, mis asus Epheoses. Rajati aastal 550 e.m.a. Herostratas põletas selle 365 aastal e.m.a maha. Lõplikult hävitasid selle gootid. Halikarnassose Mausoleum Mausuleomi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis 36 sammast, 24astmeline püramiidiosaline katuseosa. Oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks. Egiptuse püramiidi järel suurim hauamonument. Mausoleus on hauarajatis, Halikarnassos aga linn. Püsis aastatel 353 350 e. Kr. Rhodose koloss Asus Kreekas Rhodose saarel. Ehitati aastatel 292 280 e.Kr. Koloss oli 37 meetrit pikk. Kõige lühemat aega püsinud maailmaime. Koloss pole sama asi, mis kolosseum. Kolossom on saanud nime selle lähedal asetsev kuju. Koloss on üle elu suurune kuju. Pharose tuletorn Asus Pharose saarel Aleksandria sadamasuus. 299 e. Kr. ehitati ning lõplikult varises 1326ndal aastal
on tähtis inimese privaatsus. On ju selletõttu ka palvusele kutsuja pime, sest ta ei tohi näha minareti otsast, mida keegi oma privaatses ruumis teeb. Samas on paljudes religioonides tähtis koht hauarajatistel. Hauarajatised loodi valitsejatele või tähtsatele isikutele ja peamiselt seetõttu, et usuti elu pärast surma. Seega ühed kaunimad ja suuremad ehitsed siin maailmas on loodud religioosetel eesmärkidel. Nii on näiteks üks silmapaistvaim hauarajatis Tadz Mahal Indias. Religioosseid teemasid on tihti käsitletud mitte-religioosselt ja mitte-religioossed teemad vastupidi võivad olla kujutatud religioosselt. Kogu kunst tõesti pole enam oma olemuselt religioosne aga iga kunsti liik, olgu siis selleks näite-, tantsu-, muusika- või kujutav kunst, on oma alguse saanud religioonist ja seepärast on religiooni roll puhtalt kunstis äärmiselt oluline. · Loving God with one's mind: Essays, articles and speeches of F. Thomas Trotter
Mõistete töö 10. Klassile Kerli Loopman 10B Seleta mõisted ja too näiteid: Madlääni kultuur - 15 000 aastat tagasi hakati Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi nimetama madlääni kultuuriks Madeleine järgi. Dolmen - Hauarajatis, mis on tehtud kiviplaatidest ja ka kaetud sellega. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. NÄIDE: dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. Tsikuraat - Massiivne torn,mis astangutena ülespoole aheneb. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid liigendatud eenduvate osadega ning mitmesuguste vahenditega erivärvilisteks tehtud ( nt põletatud tellis). Tsikuraadi tipus asus väike tempel ehk
TÖÖ MADLÄÄNI KULTUUR - 15 000 aastat tagasi Lääne- Euroopas ürginimeste tehnilisi ja kunstilisi saavutusi hakati sellel ajal Madeleine järgi nimetama madlääni kultuuriks. DOLMEN - Kiviplaatidest tehtud hauarajatis, mida ka katab kiviplaat. Dolmenisse maeti inimesi peamiselt 4.-2. aastatuhat eKr. Pildil dolmen Carnaci lähedal Bretagne'is. TSIKURAAT - Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Mesopotaamia templite kõige originaalsem osa. Astangute seinad olid eenduvate osadega liigendatud ning mitmesuguste vahenditega, nt põletatud tellistega, erivärvilisteks tehtud. Tsikuraadi tipus
Pärast seda kui Karli säilmed olid 1215. aastal, taas ühe Hohenstaufenist keisri, Friedrich II kaasabil leidnud oma viimse ja lõpliku puhkepaiga kuldses kirstus Aacheni toomkiriku kooris, vajus keiser Karli kahel korral ära unustatud esialgne haud jälle unustusse. Hiljem leiti palju andmeid ja kõik klappis. Haud asus toomkiriku alumise korruse kuningliku trooni lähedal ja oli mõõtmetelt piisavalt suur, et mahutada Proserpina-sarkofaagi. Arvestades selle lihtsakoelisust, võis hauarajatis valmis saada mõne tunniga. Pippin Keskmine, tema poeg Karl Martell, viimase poeg Pippin Noorem ja omakorda tema poeg Karl Suur ehitasid Karolingide riigi üles poliitilise osavuse, võimalikkuse piire täpselt hindava pilgu ja karismaatilise jõuga. Kõiki neid ühendas järjepidevus, igaüks jätkas eelmise tööd. Karl, kes oli oma riigi kindlustamiseks pidanud ränki lahinguid. Alati enne sõda proovis ta läbirääkimisi pidada, aga kui see ei õnnestunud siis oli põhjust sõda alustada
annaabi.ee 
