Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi. Näited:Chartres'i katedraali vitraazaknad ja
anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust, kuid lahket väärikust, kõigist õhkub siirast usutunnet ja kindlust. Elavate inimeste portreteerimist skulptuuris esines gootikas harva, vaid suurnike pildid hilisgootika ajal nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks saab lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Gooti katedraalides oli seinapinda vähe, nii et seinamaalide asemel hakati rohkem tegema tahvelmaale. Suured aknad aga soodustasid vitraazi viljelemist. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Ainult väiksemad detailid kanti värvidega klaasile. Klaaside värvid olid kirkad ning tänu aknaid läbivale
ja lõuend. Kuid toodi veel ka traani, hülgerasva ja heeringatega, lattrauda, tina- ja hõbekange, vaseplaate, mitmesuguseid lauanõusid, vürtse, kuivatatud kala ja seesuguseid luksus- ja tarbeesemeid, mida Tallinna käsitöölised ei valmistanud. Eestimaa saadustest oli välja kaubana hea minek suitsutaredes pekstud rukkil, mida veeti eriti meelsasti Madalmaadesse, ent ka Lissaboni. Minekut oli ka köitel ja kanepiheidel, samuti ehituskividel ning Tallinna paest hauaplaatidel, etikutel, trepiastmetel ja põrandaplaatidel. Viidi ka vaha, mis osalt oli toodud Venemaalt, nagu ka lina ja karusnahad. 8 Kokkuvõte Keskaja linnaelanike peamisteks tegevusaladeks olid käsitöö ja kauplemine. Käsitööliste töökojas töötasid: meister, sell ja õpipoiss. Töökoda kuulus meistrile, sell omandas seal ametit ja õpipoiss tegi musti töid. Kaupmehed olid rikkad ja enamasti nemad kuulusid linnanõukokku ehk raadi.
Tasapisi kaotas surnuaed oma põlise pühaduse ja puutumatuse sümboli. Viimastel aastatel toimub Venemaal nn õigeusu taassünd, millega kaasneb religiooni tähtsuse tõus inimeste elus. Loomulikult kajastuvad need muutused ka matmiskombestikus, kus kiriklikud ja ilmalikud tavad on sulandunud ( 1999: 530). Õigeusu kiriku taassünd Venemaal mõjutab ka Eestimaal elavate venelaste suhtumise Jumalasse ja esivanematesse. Inimesed on hakanud käima sagedamani kirikus. Viimastel aastatel on hauaplaatidel üha rohkem ja rohkem hakatud kasutama kristlikku sümboolikat. Ilmalikku matusetalitust aitab läbi viia leinakõneleja, temal lasub kohustus vastutada matuste sujumise eest ja temalt oodetakse alateadlikult tuge kõikidele leinajatele. Kõne koostamiseks vajab leinakõneleja lahkunu elulugu. Muusika on endiselt matusetalituse lahutamatu kaaslane, kuid puhkpilliorkester on jäänud tagaplaanile. Peamiselt tellitakse süntesaatori-, viiuli- või
Saksamaa skulptorid õppisid Prantsusmaal, gooti skulptuur on Saksamaal varem. Saksamaal ei ole skulptuur seotud arhitektuuriga. See on tihti tundeküllasem ja see paistab silma Kristuse kannatuslugude kujutamisel või kui käsitletakse Neitsi Maarja teemasid. Kujutati madonnasid, värvilised puunikerdused on muidu looduslähedased, kuid gooti poos muutub mõnikord liialdatuks ja liiga kõveraks. Elavate portreerimist esines harva, kui portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks on klaasimaal ehk vitraazikunst. Kuna seinapinda oli vähe, siis hakati kunsti looma akendele. Seal kujutati kõike seda, mis oli sel perioodil tähtis. Need kujundati erivärvi klaasitükkidest. Omavahel ühendati tinaribaga ja need olid ikkagi kujutise vormi järgi välja lõigatud. Väiksemad detailid maaliti pintsliga peale. Klaasid olid kirka värviga. Vitraaze oli võimalik ka lugeda nagu usulisi jutustusi. Gooti
annaabi.ee 
