laastatud. Francois Villoni luules oli ka teine külg, nimelt pilkav ja satiiriline. Tema pilkeluule oli isiklik ja kujundlikkus konkreetne. Selles sarnanes ta oma eelkäijale pariislasele Rutebeufile. Erinevus seisneb selles, et Villoni luule oli veelgi isikupärasem. Ta vaatles parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutas rõhutatud kontraste ning kirjeldas üksikasjalikult elu mandumise tunnuseid mäda ja roisku, justkui ta nautinuks neid. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). Villon kandis irvitavat ja pilkavat maski, aga selle tagant paistsid ka nukrad ja lüürilised toonid. See väljendub eriti hästi küsimuses «Kuhu mullused lumed said?», mis on stroofist stroofi korduv lause luuletusest «Ballaad mineviku naistest». Villoni üks tuntumaid ballaade on «Villoni epitaaf», kus ta ei esita mitte surmamineja vaatepunkti, vaid kujutab end koos kaaslastega võllas kõikumas,
Ta ei mädanenud surnuks ei MeungsurLoire´i lossi tornikeldris ega poodud teda ka järgmisel aastal. Tema elu lõppes salapäraselt ning keegi ei tea sellest midagi. LOOMING: tema kuulsamaid on ballaadid ehk jutustava sisuga luuletused. Ka pihtimuslikud luueltused- surm ja surmatants (kõik on surma ees võrdsed). Kirjutas palju ka pilkeluuletusinaiste edevusest, petmisest, kadedusest ja ka endast. Samas lõi ta pilklikke epitaafe ehk hauakirju iseendale ning kujutas sõprugi endale järele hüüdmas («Epitaaf», «Rondoo»). «Väike testament» on kirjutatud vanglas, oodates karistust.Francois kirjutas oma peateose «Suure testamendi» pärast Meungsur-Loire´i vanglast pääsemist. Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik. 9. Renessansi kirjandus
Juhtub, et naine näeb pargis seda peaaegu sõbrannat ja hakkavad sellest rääkima. See kaelakee oli võlts ja terve oma elu olid nad maksnud tagasi võlga, mida nad üdlse ei oleks pidanud tekitama. ,,Mingi novell" noorel mehel sureb ära naine, kopsupõletikus, mees leinab. Läheb surnuaeda, naise haua peale, nutab ja ahastab seal, kuni jääb magama. Kui ärkab üles, on pime. Surnuaed on ülerahvastatud. Kõik surnud on haudadest üles tõusnud. Nad kustutavad hauakirju oma haudadelt. Selle naise hauakirjaks oli ka, et oli armastav abikaasa oma igavesti armastavale mehele. Kõik kirjutasid sinna tegeliku põhjuse, miks nad surid. Noor naine kirjutas, et tuli armukese juurest, jäi vihma kätte, külmetas ja suri kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad
"Sügislootus", "Üksi rändan", "On unistus kui ränikivi". Mats Traati ümbritseb teatud salapära -- ta on sõnaaher ega armasta isiklikust elust rääkimist. Seetõttu pole temaga tehtud ka palju intervjuusid. 2. "Harala elulugude" sünd ja areng 1915. aastal ilmus Ameerikas Edgar Lee Mastersi sulest "Spoon River Anthology", mis tõlgituna eesti keelde tähendab "Spoon Riveri antoloogia". Seda on tõlgitud ka kui "Spoon Riveri koolnud". See sisaldas epitaafe ehk hauakirju. Eestindatuna Boris Kaburi poolt ilmus see aastal 1976, samal aastal, kui anti välja esimene trükk "Harala elulugudest", mis sisaldas 55 epitaafi. Enne oli üksikuid epitaafe ilmunud ka mujal. Varasemaid elulugusid oli võimalik lugeda "Kandilistes lauludes" ja viimaseid "Kultuuris ja Elus". Autor jätkas endale 2 arvatavasti südamelähedaste "Harala elulugude" seeriaga värsikogus
Sõdis põhiliselt kartaagolastega. Ta oli ses suhtes innovatiivne- ta viis oma väed Aafrika poolt sisse nai käis sõda kahel pool. Lõpetas sõja Sitsiiilias ja võttis Kreeka alad oma võimu alla. Oma aja suur valitseja. Etruskid Kreeklaste jaoks türeenlased ja roomlaste jaoks trusci. Allikate kohta: nad võtsid 7/8. saj kasutusele tähestiku, kreeka muganduse ja jätsid endast maha palju lühikesi tekste, valdavalt hauakirju. Neist saadakse täiesti aru. Pikemaid tekste säilinud eriti pole. Raidkirjaktekstid on nii lühikesed, et pole võimaldanud keelt päriselt mõista. Seega jälle on tundud kreeka ja rooma allkate põhjal ja hästi oluline on arheoloogia kuna hauakambrid on säilinud hästi. Päritolu ei ole teada. Osa autoreid arvasid ,et nad on Itaalia põliselanikud, teised arvasid ,et Türgist sisse rännanud Trooja sõja ajal. 8
annaabi.ee 
