Nad elasid tagasihoidlikes palmilehtedest katusega savionnides ning nende päevi täitis töö. Minu arvates oli neil raske elu võrreldes ülikutega, kes elasid luksuslikes kahe- või koguni kolmekorruselistes rõdude ja veerandadega maamajades ja veetsid aega külluslikel pidusöökidel. Nende ajaviidete hulka kuulus ka jahipidamine. Huvitav oli see, et talupoegadele pakkusid vaheldust iga - aastased usupidustused. Ehitistest on kindlasti tähtsamad püramiidid. Neid kasutati hauakambritena vaaraode jaoks. Hauakambri ülesanne oli tagada lahkunu häirimatu elu surnute riigis. Minu arust on uskumatu, et inimesed ise rajasid nii suuri ehitisi, sest need võtsid kaua aega ja olid ühiskonnale raskeks koormaks. Kõige monumentaalsemad pyramided ehitati 26. saj. eKr Giza väljakule. Neist mainiksin ära Cheopsi püramiidi, mis on suurim ja vanim ning kuulub ka 7 maailmaime hulka. Egiptlaste olulisem saavutus on meditsiin. Egiptlased olid osavad kirurgid, kes suutsid
Stonehenge. Väikesed kujukesed: Willendorfi veenus 30cm pikkune paks naine, ilma näota, viljakuse sümbol. Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid. Kolmnurksed kujunesid nii, et nendele ehitati järjest peale, kuni lõpuks moodustus püramiid. Väga hästi on nt säilinud Tutanhamoni haud, mida pole rüüstatud. Kõige suuremad olid cheopsi, chephreni ja mykerinose püramiidid. Tähtis püramiidide väli, kus on püramiidid koos sfinksiga. Egiptuse arhitektuur : Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Enamasti olid naabruses
rahvastele, näiteks maajadele, tolteekidele, sapoteekidele, misteekidele. 14. sajandil ühendasid asteegid pea kogu Mehhiko oma võimu alla. 1519- 1521 vallutas hispaanlased Hernan Cortesi juhtimiselasteekide riigi. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. OLMEEKIDE KULTUUR Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma sumereid - nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kirja, kalendri, lõid hästiorganiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad.
Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele. Sel juhul elasid vaaraod kaua; nende nimed ja kujutused jäädvustati kivisse raiutuna mälestussammastele ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve. Kui Niiluse idaosa võis nimetada elavate riigiks, kus asusid kuningate kojad, siis Niiluse vasakul s.o. läänepoolsel kaldal asusid templid ja hauakambrid. Püramiidid on suurejoonilised kiviehitised, mida mõned muistsed rahvad kasutasid templitena või hauakambritena. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Päikesetempel Mehhikos, Lõuna-Ameerikas. Ehitatud savist ja kividest ning on 61 m kõrgune. Trepiastmed viivad mäetippu, kus seisis Päikesejumala tempel. Tempel on ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi). Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele. Ühel neist kujudest oli imeline omadus: kui tõusva päikese kiired teda puudutasid, tuli
peamiseks huviobjektiks. Inimekeha on antud enamasti lihtsustatult , kuid näoilme on tihti väga väljendusrikas ja isegi individualiseeritud. Niihästi esimese kui ka teise suuna skulptuuride ühiseks tunnuseks on üldistatus ja monumentaalsus. VanaAmeerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii KeskAmeerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel olid kontaktid juba enne Kolumbust. VanaAmeerikas oli kaks piirkonda, kus indiaanlased olid loonud kõrge tsivilisatsiooni ja riigi juba ammu enne võõraste vallutajate tulekut . Andide kõrgkultuur Ämblik. Gigantsete mõõtmetega kõrbejoonis. 1. saj. m.a.j. Nazca kultuur. Andide tsivilisatsioonide sünnikodu on Vaikse ookeani rannaaladel. Meie ajaarvamise alguses
usundid küll võikad näida, märkamata jäi aga täiesti selle kõrval nende kultuuride peenem ja helgem pool. Vanad mehhiklased ja inkad hindasid ilu ja kunsti kõrgelt, nad uskusid, et "lilled ja laulud" on elamise peamiseks mõtteks. Vana-Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. On muidugi ka veelgi fantastilisemaid oletusi seoses tulnukatega... Indrek Kuuse 2003 Kesk-Ameerika kõrgkultuurid Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti
Giza püramiidid ja sfinks: Egiptuse püramiidid on avaldanud maailmale sügavat muljet alates ajast, mil uurijad hakkasid selle muistse maa vastu lähemalt huvi tundma. Milline ei oleks ka teooria, Giza püramiidide ees seistes avaneb vapustav vaatepilt. Liivakivist küljed peegeldavad päikesevalgust: roosakat hommikul, kuldset keskpäeval ja öö tulekul uduselt purpurset. Need püramiidid pärinevad ajast 2600eKr ning on ehitatud keerukate hauakambritena, et röövleid jälgedelt eksitada. Kolmest kõige suurem on suur Cheopsi püramiid, mis on üks maailmaimest ja säilinud tänapäevani. See on 146.6 (pragu 137.5) meetri kõrgune. 11 Järsud ja kitsad tunnelid viivad tillukesse hauakambrisse, kus asub lihtne graniidist sakrofaag. Hafa (Chephreni) püramiid on madalam, kuid näib suuremana, kuna see on rajatud pisut kõrgemale kohale
ajal. Samuti osati osavalt töödelda metalle, ühendada vaske hõbeda ja kullaga (inkad). Siiski oli ka puudujääke- ei osatud võlvida (vaid pseudovõlvid), ei tuntud raha ega ratast. Vana- Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati. See ja teisedki sarnasused on paljud uurijad viinud arvamusele, et Euraasia ja Ameerika vahel mingid kontaktid juba ammu enne Kolumbust olid. (Kuuse, I. Vana-Ameerika kunst http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm ) 3.KESK-AMEERIKA KÕRGKULTUURID: 3.1.OLMEEKIDE KULTUUR: (ca 1000 e.Kr) Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a
annaabi.ee 
