Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste inimõigused ning olen kasutanud Hans Hattenhaueri teost „Euroopa õigusajalugu“. Kui hakati avastama kaugeid maid, tekkis vajadus selgeks teha, kas ja milline õigus on nende avastatud maade rahvastel ning kes peaks valitsema merd. Indiaanlased olid paraku väga halvas seisus – neid tapeti ja riisuti massiliselt. Õnneks leidus inimesi, kes nende õiguste eest välja astus, kas siis tõesti nende inimõiguste kaitseks või lihtsalt puhta südametunnistuse ja usu nimel.
ARHAILINE ÕIGUS 13. X MMXII Arhailise õiguse erinevused ratsionaalsest (Hattenhaueri järgi) · Arhailised mõttevormid püsivad elus ka kõrgkultuurides ja võivad isegi aastasadade pärast uuesti mõjule pääseda. · On vormirikkamad kui kõrgkultuurid · Keele ja normide põimik on keeruline · Erinevad kõrgkultuuridest olemuslikult teist laadi mõtlemise ja arusaama, elu ja maailma tõlgitsemise poolest Arhailine mõtlemine on kaemuslik, mitte abstraktne · Kinnituseks toob Hattenhauer vanade barbarite seaduste (Lex Salica umbes aastast 500)
tõstmiseks, on harva objektiivne, see on üks osa, mida riigid kasutavad oma ideoloogia väljakujundamiseks. Aga kõik riigid sõltumata sellest kui tähtsad nad praegu on omavad arhailise õiguse alust. See oli osa nendest. Arhailine õigus on erinevatel rahvastel ka natuke erinev. NB! Millestki rääkides nt kohtus, tuleks alustada sõnadega, mina teen järgnevad järeldused lähtudes teadmistest, mis mul täna on. Tuleb austada ajalugu ja ajalugu pole lineaarne- Hattenhaueri meelest. NB! Otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle inimese olukorda, mis valikud tal olid jne. Arhailine ja kaasaegne ühiskond, kuigi neil on ühisosa, on siiski nii erinevad, et arhailine kultuur ei lähe kõrgkultuuriks üle. Kuigi kõrgkultuuri hulgas on arhailist kultuuri. Arhailine kultuur jääb arhailisse ühiskonda ja tuleb moodsasse ühiskonda mingi osana. Nt. Kus on arhailist õigust vaja? Kunagi oli põlvkonniti viikingitel teada, et kui saabuvad haned, siis paari
objektiivne, see on üks osa, mida riigid kasutavad oma ideoloogia väljakujundamiseks. Aga kõik riigid sõltumata sellest kui tähtsad nad praegu on omavad arhailise õiguse alust. See oli osa nendest. Arhailine õigus on erinevatel rahvastel ka natuke erinev. NB! Millestki rääkides nt kohtus, tuleks alustada sõnadega, mina teen järgnevad järeldused lähtudes teadmistest, mis mul täna on. Tuleb austada ajalugu ja ajalugu pole lineaarne- Hattenhaueri meelest. NB! Otsuse tegemisel tuleb võtta arvesse selle inimese olukorda, mis valikud tal olid jne. Arhailine ja kaasaegne ühiskond, kuigi neil on ühisosa, on siiski nii erinevad, et arhailine kultuur ei lähe kõrgkultuuriks üle. Kuigi kõrgkultuuri hulgas on arhailist kultuuri. Arhailine kultuur jääb arhailisse ühiskonda ja tuleb moodsasse ühiskonda mingi osana. Nt. Kus on arhailist õigust vaja? Kunagi oli põlvkonniti viikingitel teada, et kui saabuvad
Seevastu järgmine Preisi kuningas Friedrich II Suur kutsus ta Hallesse tagasi. Wolffi peateos oli aastatel 1740-1748 ilmunud 8-köiteline "Ius naturae." Wolff ei olnud õiguspraktik, jurist kitsas mõttes. Ta oli pigem teadusteoreetik, kes kasutas geomeetrilist meetodit ning proovis oma oma teooriat praktiliselt kõigi õppeainete loengutes ja kirjutistes, näit. filosoofias ja matemaatikas. Õiguse teoreetilise käsitluseni jõudis ta küpse mehena, saavutades siis Hattenhaueri väitel geomeetrilise meetodiga õiguses kõik mis vähegi võimalik. Õigusteadus ei olnud tema jaoks asi iseenesest, juura oli tema jaoks üks osa Teadusest. See oli tihedas seoses teiste teadustega, mida sai samuti analüüsida matemaatilise meetodiga. Oma raamatu eessõnas ütles Wolff "Ma olen kõigi õigusteadlaste seas süüdanud tule ja et nüüd on lõpuks selge, mida tähendab Cicero tabav ütlus, et õigusteadust ei tule ammutada XII tahvlist ega
annaabi.ee 
