nendega pärast tehti? Näidend oli kiire tempoga, arusaadav ja polnud masendav, pigem isegi naljakas. Mulle meeldis eriti see, kui Martin õhinal jalgpallimängust rääkis ning eikusagilt võrgu välja tõmbas. Etenduses mängisid Sulev Teppart, Piret Rauk ja Tanel Ting. Näidendi peategelane Martin, keda mängis Sulev Teppart, jättis tegelasena väga meeldiva mulje. Teppart suutis oma karakterit väga hästi mängida. Vahel tundus, et mees on päriselt mängusõltuvuses. Stseen, kus Martin hasardiga andis Allile teada mängu olulisemaid väravaid, oli väga meeldiv. Samuti oli koomiline teda laulmas kuulda, sest Teppart oli nagu joovastuses jalgpallifänn. Eriti hea oli see, et näitlejal kujunes kõik loomulikult välja. Sulev Tepparti tööga jäin igati rahule. Allit mängiv Piret Rauk oskas kõige paremini tundeid edasi anda. Kord kihistas naerda Martini tempude üle ja vahel nuttis kogu hingest. Alli oli üsna alandlik, kuid ükskord purustas taldriku, sest läks oma mehega riidu
on olemas vaid siis kui ta pakub piisavalt lõbu. Muidugi on täiskasvanuid, kes mängivad ka mudelautode ja nukkudega, kuid tegu on enamjaolt lapsevanematega ning seda tehakse järglase arendamise ja aja koosveetmise eesmärgil. Samas on ühelt poolt lapsed need, kes panevad täisealised mängima ja seda väärtustama. Vaadates järeltulijaid ning nähes rõõmu ja entusiasmi nende silmis, mis kaasneb mängu hasardiga, tekitab see soovi meis endis teha samuti midagi rekreatiivset vabal ajal. Palgatööliste elu üheks osaks on rutiin, hommikul läbi liiklusummikute tööle ja õhtul läbi samade ummikute koju tagasi. Lisaks ollakse päevläbi ringi rabelenud või kontoris ajusid ragistanud, mis teeb õhtuse kojusõidu liikluskaoses veel pingelisemaks ning paljas mõte sellest, et järgmisel hommikul hakkab jälle kõik otsast peale muudab olukorra veelgi halvemaks. Kas
saada. Tuli ilma hakkama saada. 1891. aasta sügisel asus Ants teostama hullumeelset plaani: kõndida Riiast jalgsi Düsseldorfi, et seal maalikunstnikuks õppida. Rongisõiduks oleks tal raha olnud küll,kuid ta lihtsalt ei tahtnud ülepeakaela kihutada maale, kuhu pidi jääma pikkadeks õpinguaastateks, vaid sammuda jalamehena läbi Saksamaa, saada lähemalt tundma sealset elu-olu. Kuus nädalat hiljem jõudis Ants Düsseldorfi. Hoolikuse ja hasardiga sukeldus mees nüüd akadeemilisse stuudiumi. Õppejõududele paistis ta silma erilise töökuse ja visadusega ning viidi juba paari kuu pärast elementaarosakonna madalamast klassist edasi järgmisse.1893.a. viidi Laikmaa elementaarosakonnast üle ettevalmistusosakonda, kus tuli alustada antiigiklassis kipsi joonistamisest. Ülihoolikas kipsipeade joonistamine polnud tulevasele portretistile kindlasti üleliigne - nõnda õpiti
dule pääseb õiglane pool, tekitab naeru). Viimastel puhkudel on lisaks tegemist tunnustatud inversiooninähtusega (tegu pöördub tegija enda. kahjuks). Üldse on jämekoomiline ,,Tõe ja õiguse" I osa sündmustikus eelistatuim, aidates rõhutada olustiku minevikukaugust. Tagapere koera peksmine jõuluõhtul eespere ahjutares je. tagakambris, kus sellest jääb igaveseks jälg laual lahti olnud palveraamatusse (,,otse Emmanueli peale"), tekitaks oma hasardiga, hoolimata metsikusest, millega seda toimetatakse, vääramatult võimsaid lõbutundepuhanguid ürgsemas ühiskonnas, nagu seesuguse kinnituseks on ka kirikust naasva vanema perepoja, noore Andrese kahetsev lause: ,,Oleks ma seda teand, siis ma kiriku põleks läindki." Ka siin on tegemist ürgse koomikaga (peksmine, kahjurõõm), mis mõjub jutustust arhaiseerivalt. Situatsioonikoomika ohtra esimese osa kõrval mõjub ,,Tõe ja õiguse" II osa hoopis
Asemele tuleb proosapärane, käega katsutavam, lihtsam maailm. Müstiline tendents jääb alles. Luules veel: Ilus keel, aga ka natuke hämara võitu ilus kujundilisus. Tema luules on tunda lapselikult naiivset ja enesekindlat mängurõõmu. Samuti on tal värsse kirjutades õnnestunud pühkida oma mälutahvlilt suur hulk täiskasvanud inimese elukogemust. Sõnad muutuvad tema jaoks sageli pigem mänguklotsideks, ta kogub neid, ühendab ja pillub laiali tõeliselt lapseliku hasardiga ei mõju aga sugugi lapselikult. ,,Laurila" (1998) esimene ilmunud raamat. 90ndate Sommer. Intensiivselt tegeles Masinguga. "Laurilas" saavad kokku hommik, kevad ja jumalik jõud. Kiindumus loodusesse. Meelelisuse juures on oluline koht välisilma peegeldustel, selle kõike haarav ja ühendav põhi on aga veel sügavamal, sees pool. Üsna tüüpiline on "Laurilas" ootusseisund, kus peab juhtuma miski, mis kõleduse tühistab, soovliikumine ja lootus peavad välja viima sügisest ja