Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust. Metsade mittepuiduline kasutamine Metsa kasutamine muuks otstarbeks kui puidu tootmine kätkeb endas muude metsasaaduste kasvatamist ja tootmist müügiks, korilust, rekreatsiooni, jahindust ja loodusturismi ning eelmiste põlvkondade loodud ja minevikku tänapäevaga ühendavate aineliste ja vaimsete väärtuste kogumi säilitamist nii pärimustena kui ka
Metsaseadus Harvendusraiet tohib teha metsas, mille keskmine rinnasdiameeter on vähemalt 8 cm ning rinnaspindala on lubatud alammäärast suurem. Harvendusraiet tehakse metsa väärtuse tõstmiseks, metsa tiheduse ja koosseisu reguleerimiseks ning lähitulevikus väljalangevate puude puidu kasutamise võimaldamiseks . Harvendusraiet tehakse tavaliselt latimetsades ja keskealistes metsades ning mõnikord ka valmivates metsades. St harvendusraietega alustatakse enamasti 20...25 aasta vanustes metsades ja lõpetatakse üldiselt puistu valmivasse ikka jõudmisel. Keskealisi ja valmivaid puistuid, eriti kuusikuid ülemäära hõrendades langeb nende tagavara juurdekasv ja väheneb uuendusraiest saadav puidu kogus. Harvendusraieid korratakse 20...40 aasta vanuses metsas 510 aasta järel, hiljem 10 15 aastase vahega. Kui korraga raiutakse
terviklikku olemust ja sellest tulenevaid riske; c) metsaseaduse eelnõu välistab püsimetsanduse võimalikkuse ja propageerib kõige keskkonnavaenulikuma raieviisi - lageraie kasutamist.; d) uus seadus ei paku tõhusat lahendust Eesti metsade kõige väärtuslikumate osade nn vääriselupaikade kaitsele erametsades. 2007. aasta raiemaht oli raiedokumentide põhjal 6,9 miljonit m³, millest 72% raiuti lageraietega (4 998 634 m³), 15% harvendusraietega (1 027 622 m³), 5% sanitaarraietega (339 813 m³), 2% turberaietega (162 596 m³), 2% valgustusraietega (162 115 m³), 0,1% valikraietega (3703 m³) ja 3% (206 244 m³) muude raietega. Raiete kogumahust raiuti 35,9% riigimetsas, 63,5% erametsas ja 0,6% muul metsamaal. Võrreldes 2006. aastaga kasvas raiete kogumaht 17%. 2007 aastal oli peamiseks kodumaist raiemahtu suurendavaks teguriks puiduhindade hüppeline tõus. Tõus oli eelkõige tingitud toormenappusest nii Eestis kui mujal
et neid valgustus- ja harvendusraietel vähem harvendada. Edaspidistel valgustus- ja harvendusraietel tuleb metsakultuuride äärealad tihedamaks jätta, et oleks takistatud ulukite pääsemine sissepoole, hõredamaks raiutud alale. Männi-lehtpuu segapuistus hooldusraiet tehes tasub jätta lehtpuudest alusmets kultuuri äärealadele alles 1,5 meetriste tüügastena, selleks, et takistada ulukite ligipääsu noorendiku sisemusse. Valgustus- ja harvendusraietega tasub võimalusel alustada alles siis, kui okaspuud on kahjustusohtlikust east välja kasvanud. Hooldusraieid võiks võimalusel teha talvel, kui väljaraiutud puud säilivad kauem, olles kohapeal ulukitele kättesaadavaks toiduks kuni kevadeni. Sel juhul teevad ulukid vähem kahju teha läheduses olevatele metsanoorendikele. Harvendusraiel kasvama jäetud puude tüve umber võib pärast raiet köita raiejäätmeid, mida tuleks uuendada, kui eelmised juba küllalt söödud.
Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas 12 õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust. Ebapiisav valgustusraiete maht ei taga metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. ooldusraietega kujundatakse uuendusraie ikka jõudva puistu koosseis ja maakasutusest saadav tulukus. Metsa kasvatatakse ja selle koosseisu kujundatakse majandusliku tulu saamise eesmärgil tulenevalt turul valitsevast
puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad Harvendusraietega tuleb kujundada tuulekindel metsaserv, jättes sinna hõredamalt kasvama madalale ulatuva võraga puid. Kui aga seda pole enam võimalik teha, tuleb hoida metsaserv tihedam. Üraskirüüstete vältimiseks tuleb värske tormimurd ja heide kohe metsast koristada. Hiljemalt enne üraskite lendluse algust peab see olema tehtud, sest vastasel korral leiavad talvitumispaigast tulnud üraskid kohe sobiva sigimispaiga ja massilisel sigimisel võivad hiljem asustada ka kasvavaid puid.
annaabi.ee 
