selle all lihtsam. Kile alt võib esimesi tarvitamiskõlblikke porgandeid saada juba juuni lõpus, juuli alguses. Paari nädala võrra kiirendab saagi algust ka porgandikülvi katmine kattelooriga. Peale mikrokliima parandamise kaitseb katteloor porgandit tõhusalt ka porgandi - lehekirbu ja porgandikärbse kahjustuse eest. Hooldustööd seisnevad peamiselt mulla õigeaegses kobestamises, umbrohu hävitamises ja porganditaimiku harvendamises. Mulla kobestamist (kooriku purustamist) ja umbrohu hävitamist tuleb alustada juba enne porgandi tärkamist. Reavahede harimist enne tärkamist võimaldavad markeertaimed. Kasvuajal tuleb reavahesid harida vastavalt vajadusele olenevalt mulla pealispinna tihenemisest ja umbrohtumisest. Ilma täppiskülvikuta õnnestub harva külvata porgandit optimaalse tihedusega. Enamasti vajab taimik harvendamist. Esimest korda on soovitav harvendada võimalikult vara, juba 10. - 15.
Ebasoodsate talvitumistingimuste korral võivad okaspuude okkad ja oksad tõmbuyda pruuniks. Kahjustatud oksad lõigatakse ära alles siis, kui kogu kahjustuste suurusest on saadud ülevaade. Ronitaimed Ronitaimed ei nõua ulatuslikku ja regulaarset lõikamist. Sellel üldreeglil on siiski üks erand, nimelt suureõielised elulõngasordid, mis kasvatavad õisi esimese aasta võrsetel. Lõikamine seisneb eelkõige taime liiga tihedaks või rääbakaks muutunud vanemate okste ja väätida harvendamises. Osasid ronitaimede liike võib okste uuendamine eesmärgil ka noorendada. Ronitaimi on mitut erinevat liiki, mida tuleb kohelda veidi erineval viisil, sõltuvalt nende kasvuviisist ja õitsemisest. Kui istutavad taimed on halvasti harunenud, on arukas need mullapinnast 30 40 cm kõrguseni tagasi lõigata. Seda tehakse võrsete kasvu soodustamiseks. Üldisi näpunäiteid · Lõikamisvajadus vähendab kasvukohale sobivate liikide valik ja õige istutustihedus.
(Mägi, Niiberg 1999). Ploomipuu puit on kõva, kuid habras, murdumisohu tõttu ei tohi puu otsas ronida ja oksi ei tohi painutada (Krista puukool 2010). Ohustavad erinevad seenhaigused: hõbelehisus, luuviljaliste mädanik, luuviljaliste lehepõletik, ploomi-kott-tõbi, mõrumädanik jt. Seenhaiguste korral on oluline eemaldada nakatanud kohad võimalikult varakult ja need koheselt hävitada (Mägi, Niiberg 1999). Täiskandeeas puu lõikamine seisneb võra harvendamises ja kujundamises. Saagikus on rikkalik üksnes siis, kui aastased juurdekasvud on 20-30 cm pikad. Vesivõsude massilise vohamise korral (enamasti külmakahjustusest tingitud) lõigatakse suuremaid poolkuivanud oksi tagasi kuni vesivõsudeni. Kõrvaldatakse ka võra sees olevad kuivanud, murdunud ja ristuvad oksad. Puu vananedes muutub võra loomulikult hõredamaks, uute üksikute pikkade vesivõsude tagasilõikamine poole võrra soodustab uute viljaokste teket (Mägi, Niiberg 1999).
külmakindel, niiskuse armastaja, kannatab ka varju! Väga kuuma ilma korral muutuvad lehed karedaks. Eelistab viljakat mulda. Külvatakse taim varakevadel, 0,5-1cm sügavusele. Normaalne külvamise suhe oleks: 0,8-1,2g seemneid 1ruutmeetri kohta. Ridade vahe 10- 15cm. Peale istikute ilmumist(2-3 päeva pärast)tuleb nad harvendada nii, et jääks taimed iga 5-7cm tagant. Külvi korratakse uuesti 10-15 päeva pärast enne põuaperioodi ja uuesti veel suvel. Taime hooldus seisnebki ainult harvendamises ja kastmises. Paljundamine - Seemned külvatakse pinna peale, või väga väikse lohu sisse. Temperatuuri 16- 18kraadi juures tulevad taimed välja kuskil 3 päeva pärast. Saagi kogumine Lehti kogutakse varakult, kui taimed on 7-10 cm kõrgused, see on enamasti juba 10 päeva peale külvi. Kui tekivad õiepungad, ei kõlba kress enam süüa. Võib koguda ka seemneid ja kasutada neid vürtsina või kaunistusena nii nagu lehti.
(Kiislar 1969) Saagi kogumine Kirsside korjamisel oli Eesti NSV ajal kasutada kääre, kuid see oli tarvilik siis, kui transporditi halbadel teedel ja aeglaselt. Hulgimüügi korral tuleb varetga või varteta korjamise küsimus kooskülastada ostjaga. Tänapäeval viljade kiskumine puult koos vartega ei ole soovitatav, sest tükike puukoort tuleb kaasa ja tekivad haavad. (Kiislar 1969) Ploomipuu Ploomipuu lõikamine Täiskasvanu eas seisneb ploomipuu lõikamine peamiselt võra harvendamises ja üksikute pikkade okste kärpimises. Kandvad ploomipuud annavad regulaarset saaki üksnes siis, kui aastased juurdekasvud on 20-30 cm pikad. Vesivõsude massilise tekkimise puhul lõigatakse suuremaid poolkuivanud oksi tagasi kuni vesivõsudeni. Kõrvaldatakse ka võra sees olevad kuivanud, ristuvad ja murdunud oksad. Ploomipuude vananedes jääb võra loomulikul teel järjest hõredamaks. Tekivad
annaabi.ee 
