Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustadaveremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal.
Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Harva võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis - maksas, põrnas, neerus ja mujal.
Peiteaeg (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Nahale võib tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud. Harvaesinevateks ja vahel ka surmaga lõppevateks tüsistusteks on põletik, mis haarab sooleseina kogu tema paksuses, tekivad haavandid ja verejooksud haavanditest. Halvemal juhul võib soolesein haavandi kohal rebeneda, ning võib tekkida eluohtlik kõhukelmepõletik. Mõnikord võib jersiinia tungida verre ja põhjustada veremürgistust, mis võib olla ka surmav. Samuti võib ta tekitada kroonilisi mädapõletikke ükskõik millises elundis
Nakatumine toimub karjamaalt Bacillus anthracis’e spooride kaudu. Inimesed nakatuvad kontaktil haige loomaga või loomse toodangu kaudu, kui spoorid läbivad nahakahjustuse, süüakse toiduga või hingatakse sisse. 1920-ndatel aastatel esines USA-s rohkem kui 100 haigestumist aastas. Haigus levis farmerite, veterinaaride ja lihakäitlejate seas, kuid loomade antraksi vaoshoidmine arenenud riikides on muutnud inimjuhtumid harvaesinevateks. Põhja-Ameerikas esineb antraks üksikute endeemiliste kolletena ning nakatumine on toimunud looduslikult. Teiseks allikaks on loomadest valmistatud tooted – vill, nahk või kondijahu väetis, mis on imporditud riigist, kus loomadel esinev antraks on endeemiline (Ray et al., 2014). Ligikaudu 95% inimeste antraksinakkused toimuvad Bacillus 7
- Kui mingit tegevust sooritada samadel tingimustel ja korduvalt muutub see automaatseks ja inimesel pole enam otsest kontrolli selle üle - Sellisel juhul muutub inimese käitumiskavatsuse uurimine mõttetuks sest teadvuse tasandil toimub tegevus Harjumuse hüpotees – pole mõtet küsida kas pesed hambaid, sest käitutakse autopiloodi peal Tulemused ei toeta arvamust – Oulette – kui jagada käitumised sagedasteks ja harvaesinevateks siis seosed käitumiskavatsusega on üsna sarnased. - Keskkonna stabiilsus – sama käitumine kestev kordamine teatud keskkonnas Kestev kordamine tekitab rutiinse käitumise kuid praegune teadmine ei kinnita ega lükka ümber käitumiskavatsuse seost rutiinse käitumisega Prognoosi usaldusväärsus - Käitumise ühildamatus – mõjutab kui usaldusväärsed need võiksid olla. Lapieri katse – hiinlaste restoranide katse, tulemus oli see et hoiakud ei ennusta ette käitumist
annaabi.ee 
