masin, raskesti jälgitav tekst, vast alanud, viimati nimetatud VII. MUUTUMATUTE SÕNADE KOLAKI Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku väga hea, tohutu suur, kuskil ees, selgesti kostev, vaevalt (kuidas?) kuuldav, palju räägitud, kaugemalt vaatajad, ammu möödunud Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliki kuuluvat süna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku (kuidas?) aegamööda, harutihti, kordamööda, otsekohe, vähevõitu, otsekui, salamahti, sedamaid, kõigepealt, läbisegi, mistõttu, muudkui, eestpoolt, ümberringi, siitsaadik, sinnamaani, alatasa, umbropsu, tasapisi, üksipäini, sedamaid Pikema täiendiga viisiütlevad kirjutatakse lahku ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi KAS VÕI alati lahku VIII. KAASSÕNADE ÜLDREEGEL
(väga hea, üsna tugev, tohutu suur, kuskil ees, seal sees, niisama hästi, sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud) Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks kirjutatakse nad kokku. (aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu) Kokku saab sõnu kirjutada kindlate liitsõnade analoogial (nt muudkui, otsekui analoogial ka justkui; päripäeva, pärituul, vastutuul analoogial ka pärituult, vastutuult; aegamööda, kordamööda, pikkamööda eeskujul ka meeltmööda, jõudumööda, kontimööda) Kaheti võib kirjutada ka kahesilbilise eesosaga viisiütleva juhtumid: piki + silmi,
sama vähe, liiga palju, eile hommikul, hilja õhtul, selgesti kostev, vaevalt kuuldav, palju räägitud, ammu möödunud, kaugemale sõitmine, lähedale tulek, kaugemalt vaatajad. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. Nt aegamööda, aegapidi ‘aeglaselt’, alailma, alatasa ‘alati, ühtelugu’, allamäge, avasilmi, eeskätt ‘esmajoones’, eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval,ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. 3. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel.
Salapärastava ja intensiivistava nähtusena võib Katku Villu esimese silma kaotust lugeda plaanitsetud võtteks ehk kunstlikuks võtteks, kuigi selle liigituse põhjus ei ole väga ilmne. 3. ,,T õde ja õigus" I-V kui tervik on lõdva ning omajagu amorfse ehitusega. Osade kokkukuuluvust tervikuks võib motiveerida küll ühtsa filosoofiaga, kuid see on väga üldine põhjendus, sest autori looming on harutihti vaateilt pidev. Osade ühtekuuluvuse peapõhjusena on tavaliselt ette toodud see väline asjaolu, et ,,Tõe ja õiguse" osadel on ühine peategelane Indrek Paas; see tegelane on aga inertne karakter ja romaani eri osades kannab tunduvalt erinevat ilmetki. Ometi leidub veel niite, mis seda mitmesopilist, juhusliku-ilmelist tervikut kõvemini ühte seovad ja mida seejuures võib lugeda kunstlikkude võtete hulka. Juba romaani
kokku- ja lahkukirjutamise kohta ühendverbivormides vt O 44 ,,Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine". Liitmäärsõnade üldreegel Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks (mõni neist võib esineda ka siduvas või kaassõna funktsioonis), kirjutatakse nad kokku. Nt aegamööda, aegapidi `aeglaselt', alailma, alatasa `alati, ühtelugu', allamäge, avasilmi, eeskätt `esmajoones', eesotsas, eestpoolt, harutihti, hiljaaegu, hoopistükkis, hädavaevu, igatahes, ilmaaegu, kordamööda, kusjuures, kustkaudu, kõigepealt, käsikaudu, läbisegi, mistõttu, muudkui, mõnikord, niisiis, niiviisi, nüüdsama, omapead, otsejoones, otsekohe, otsekui, pealtnäha, puupüsti, rahumeeli, salamahti, sedamaid, seepärast, siinpool, siitsaadik, sinnamaani, tagaselja, tükkhaaval, ummisjalu, vastupidi, ühtelugu, üksipulgi, üleeile, ümberringi. Tuleb vahet teha kindlate ja ebakindlate kokkukirjutiste vahel.