............................8 3 Sain teada ..............................................................................................................................................................9 3.1 Kasutatud materjalid................................................................................................................10 1. Randvere koolimajas olevast raamatukogust. 7.märtsi 1928 asutati Randvere külla raamatukogu ja selle asutajaks oli Kuressaare Eesti Haridusseltsi Haruselts "Kungla". Raamatukogule pandi alus külast annetustena kogutud raamatutest ja kogujaks oli Voldemar Kirss. Sealt saadud raha läks osalt raamatute ja ajakirjade ostmiseks. Ajakirju ja ajalehtede jutulisasid köitis Aleksander Matt. Raamatukogu asus vanas mõisahoones kuni see lammutati aastal 1934. Osa koolimajast valmis aastal 1936. Hiljem sai selle uue kooli juhatajaks Vladimir Sass. Raamatukogu suurenes pidevalt, toetusi saadi Haridusministeeriumist ja vallavalitsusest
sakslased. 1905. aastal asutati Tartus Tartu Lasteaia Selts. Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1905. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts, selle juurde loodi lasteaia osakond. 1907. a. moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutseb tänu annetustele. 1911.a. oktoobris loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna lasteaiad EV ajal (1918-1940) Tallinna I lasteaia asutamisega 1. Dets 1918 pandi alus lasteaedade võrgu kujunemisele pealinnas. 1927.a nähti muude ülesannete kõrval lasteaedade, laste mängmurude korraldamist ja ülal pidamist
Selts avas oma lasteaia, kus oli oluline anda lastele emakeelset õpetust ning säilitada rahvuslik vaim. 1906. aastal asutati Tallinnas Eestimaa Rahvahariduse Selts (ERS), selle juurde loodi lasteaia osakond. 7 1907. aastal moodustati ERS-i lasteaia osakonna baasil Tallinna Eesti Lastekasvatuse Selts. Üheteistkümne aasta jooksul käis seal 700 last. See lasteaed tegutses tänu annetustele. Oktoobris 1911 loodi ERS-i Lasteaia haruselts. Järgmisel aastal alustas tegevust selle haruseltsi lasteaed. Seda peetakse esimeseks eestikeelseks ja -meelseks lasteaiaks Tallinnas. Selles lasteaias ei olnud usuline kasvatus esmatähtis. Tallinna vanimad tegutsevad lasteaiad on Tallinna 1. Lasteaed Koplis ning Tallinna 5. Lasteaed Pärna tänaval Ühiskondlik koolieelne kasvatus ja kasvatusasutused Ühiskondlik koolieelne kasvatus on lapse kasvatamine lasteasutuses kuni kooliminekuni. 1941. a
ehitas uue lasteaia hoone. Õpetamise sisulisele poolele hakati tähelepanu pöörama siis, kui 1910. aastal tuli lasteaeda tööle kutseharidusega lasteaednik Veronika Tarrask, kes hakkas lapsi õpetama Fröbeli süsteemi järgi. Lasteaed tegutses samas hoones kuni 1980 aastani Samal ajajärgul asutati lasteaedu ka teistes Eesti linnades . Esimeseks eestikeelseks ja meelseks lasteaiaks peetakse Tallinnas alles 1912. aastal Eestimaa Rahvahariduse Seltsi Lasteaia haruselts poolt avatud lasteaeda. Selles lasteaias olid õppivad ja mängivad lapsed eri rühmades, õpiti eesti keelt, arvutamist ning piiblilugu. Mängimise kaudu õpiti lugemist, võõrkeeli ja laulmist. Ennekõike võeti vastu lapsi kehvematest perekondadest . Eesti lasteaiapedagoogika rajaja Carl Heinrich Niggol`i (18511927) eestvedamisel ja tema tütre Marie Niggol`i juhtimisel moodustati Haridusministeeriumi korraldusega 1920 aastal
Ühtlasi oli ta ka Liivimaa Põllumajanduse ja Töönduse Edendamise Seltsi president. EAA, f. 402, n. 1, s. 22139, l. 7 Harald von Rathlef Gustav Rathlefi poeg Carlos Woldemar Harald von Rathlef (18781944) sündis Lahmusel. Ta õppis Tartus keemiat ja agronoomiat ja asus 1904. aastal tööle Balti Seemnekasvatuse Ühingus. See oli taimede sordiaretuse ja parandusega tegelenud Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi haruselts Tartus (põhikiri kinnitati 1900). Ühing edendas põllu ja metsataimede seemnekasvatust ja korraldas seemnemüüki sise ning välismaal. 1908. aastal asutas ta Balti Seemnekasvatuse Ühingu algatusel ja Vene põllutööministeeriumi abiga Tartu lähedal Nõmmiku talus sordiaretusjaama, mida ta juhtis selle tegevuse lõpuni 1917. aastal. Seal aretas ja katsetas ta külmakindlaid rohu ja viljasorte. EAA, f. 2059, n .1, s
annaabi.ee 
