Samuti kodumaise toodangu kallim hind turul, mis paneb jällegi meid meie oma riigi sees eelistama võõramaist ent odavamat. Ning muidugi ka Eesti noored, kellele järjest armsamaks saab läänemaine kultuur oma sõnavara ja hoiakutega. Probleeme on veel palju kuid kõik eelpooltoodud puudutavad otseselt ka Eestit. Eriti see, mis puudutab tööjõu vaba liikumist. Arenguprobleemide lahendamiseks kasutatakse paljudes maades tulude ümberjagamist maksusüsteemi alusel. Seda võib teha harupoliitika, kohalike omavalitsuste eelarvete tasakaalustamise -eelarvepoliitika või regionaalpoliitika läbi. (Heinmaa, 2006) Mida tuleks teha, et globaliseerumisprotsessist rohkem võita kui kaotada? Globaliseerumine kajastab üha uuemaid ja arenevaid tendentse maailmamajanduse arengus. Kas need osutuvad võimaluseks või ohuks, sõltub konkreetse riigi majanduse ja tööturu kohanemisvõimest. Et neid ohte vähendada või ära hoida saaks teha nii mõndagi efektiivset, kuid loomulikult
(Cardona, 2007, lk 9-13. ) SIGMA uuring 2009 näitas, et Eestis puuduvad kirjalikud „sisseastumiseksamid“ avalikku teenistusse ning märkimisväärsed garantiid teenistusest vabastamise vastu. Samas selgus sellest uuringust ka, et Eesti avalik teenistus on üks vähem politiseerituid uute liikmesriikide seas. (SIGMA (2009)) Euroopa Liiduga ühinemine nõudis senisest suuremat professionaalsust igas harupoliitika valdkonnas. See oli vajalik nii Euroopa Liidu otsuste mõjutamiseks kui ka sisepoliitilise otsustusprotsessi läbipaistvamaks ja usaldusväärsemaks muutmiseks. Euroopa Liidus tegeldakse väga paljude poliitikatega, paraku suudavad väikeriigid rahvusvahelistes organisatsioonides osaleda aktiivselt ja jõuliselt üksnes vähestes valdkondades. Väikeriikide esindajate kohta on isegi väidetud, et nende tööd Euroopa Liidu institutsioonides
poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteeme (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määratud kõrgematest sihtidest. 5. Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele. Samas ei seata eesmärgiks struktuurimuutuste kindlas suunas
poliitikast. Harueesmärgid püstitatakse üksteisest sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määratud kõrgematest sihtidest. 5. Majanduspoliitika horisontaalne ja vertikaalne lähenemine Majanduspoliitika kontseptsioonide klassifitseerimise aluseks võivad olla ka järgmised näitajad. Instrumentaariumi kooskõla turumajandusliku iseregulatsiooniga. Horisontaalne lähenemine
sõltumatult ega muretseta nende kooskõla üle. Riiklikku sekkumist peetakse vajalikuks siis, kui mõne sektori tegelik või eeldatav areng satub vastuollu poliitiliselt soovitava suunaga. Süsteemne (terviklik) poliitika. Lähtub rahvamajanduslikest eesmärkidest, mida siis vajadusel iga haru jaoks konkretiseeritakse. Harupoliitika muutub sel teel tervikliku majanduspoliitika osaks. Selle (alam)eesmärgid on tuletatud poliitiliselt kindlaks määra- tud kõrgematest sihtidest. o Instrumentaariumi kooskõla turumajandusliku iseregulatsiooniga. Horisontaalne lähenemine. Kontseptsioon tugineb majandusarengu ning sealhulgas struktuurinihete raamtingimuste parandamisele
annaabi.ee 
