Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase
Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima. Amazonase madalik hõlmab üle kolmandiku Brasiiliast ja enamik seal olevaid jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. See on madal, väga sademeterohke maa, mida katab tihe vihmamets, troopilist vihmametsa kasvab Brasiilia kagunõlvul, siseosades on valdav põõsassavann, kirdeosas kuiv hõrendik, lõunas araukaariamets. Brasiilia on üks rikkamaid riike just oma loodusvarade tõttu.
et juuni, juuli, august on talvekuud, 22.dets.-21.märtsini aga kestab suvi; sügis on 22.märtsist-21 juunini; talv 22.juuni-21.september; kevad algab septembris ja kestab 22.sept.-21.dets.-ni. Seega saabume meie Brasiiliasse kevadel. Ekvaatori läheduse tõttu on seal meie mõistes siiski soe aastaringselt.(13- 18oC). Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: ·põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ja kuhu ulatuvad ka Guajaana mägismaa haruahelikud, ·ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva, Brasiilia mägismaa kagunõlvul kasvab troopilist vihmametsa, siseosades on valdav põõsassavann (kampo), kirdeosas kuiv hõrendik (kaatinga) ja lõunas araukaariamets. Kokku katavad metsad Brasiilia territooriumist 64%. Brasiilia loodus on äärmiselt liigirikas: taime- ja kahepaikseliikide arvu poolest on ta maailmas 1. linnuliikide arvu poolest 3
Pindala: 8 511 970 km2 Peamised usundid: kristlus 90%,muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: real Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameerikast ja on suurim Ladina-Ameerika riik. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud ning kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaad. Maismaapiiri pikkus on 14 691 km. See on maailma pikkuselt kolmas maismaapiir. Brasiilia on ümbritsetud paljude riikidega, nendeks on :
Argentiinasse läheb suur osa Brasiilia autosid. Eksporditakse ka elektriseadmeid, nahktooteid, puuvillaseid ja siidkangaid ja põllumajandussaadusi. Sisse veetakse toornaftat, ravimeid, mineraalväetisi. (Central Intelligence Agency 2013) Loodus Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk – ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Guajaana haruahelikud. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. (Central Intelligence Agency 2013) Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise passaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad (100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima
Enamik tänapäeva Brasiilia põlisrahvaid elab Amazonase vihmametsades, praegu on 12% territooriumist reservaadina nende kasutuses. Keskmine asustustihedus on 21 in/km2, rannikuvööndis, mis moodustab 1/3 territooriumist, elab 90% rahvastikust. Linnades elab 84% rahvast. 80% tunnistab katoliku usku. Brasiilia jaguneb kaheks looduslikult erinevaks piirkonnaks: põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning Guajaana mägismaa haruahelikud ning kesk- ja lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas
annaabi.ee 
