·Grupis olek (kohesiivsus) Grupinormide mõju, rolli mõju ·Agressiivsus ei pruugi kasvada Kollektiivne käitumine: · Individuaalsuse minetamine (Diener et al, 1976): -piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes -kõrgenenud tundlikkus emots. seisundite ja sit. märguannete suhtes -võimetus jälgida ja reguleerida oma käitumist -vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest heakskiidust -mõistliku planeerimise võime vähenemine · Jalgpallijõugud (Marsh, Rosser, Harre', 1978) Vastupanu muudatustele (A. Bedeain, 1980) ·Provintslik omakasupüüdlikkus (parochial self-interest): Inimesed identifitseerivad end pigem funktsioonide ja rolliga kui organisatsiooniga tervikuna ·Võimu, prestiizi, staatuse, kaitstuse kaotus ·Endiste suhete katkemine ·Ebasoovitavad geograafilised muutused ·Mittemõistmine ja usalduse puudumine ·Vastandlikud hinnangud Muudatustega kaasnev personaalne kasu ja kahju ·Madal tolerantsus muudatustele Briti haigus
Signaal funktsioon signaliseerivad võimalikust käitumisest Stereotüüpsed füsioloogiliste muutuste mudelid Ergutavad/pidurdavad aktiivsust Tugevad tegevuse ajendid loovad motivatsiooni Hindavad, suunavad tähelepanu, stimuleerivadmälu 71. Emotsioonide subjektiivsuse teke. Emotsioon on subjektiivne elamuslik reageering sise- või välisärritajale. Emotsioonide subjektiivsuse teke leidis aset keskajal. Algatajaks oli Rom Harre (emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne). Emotsionaalse suhtumise kutsub esile just nimelt mingi mõjustuse subjektiivne hinnang. Reaktsiooni kutsub esile see, millel on subjektiline tähendus, isiksuslik mõte. Emotsioon on isiksusliku tähenduse eksisteerimise vorm. Emotsionaalset suhtumist esile kutsuv subjektiivne hinnang võib olla tingitud või tingimatu. Objektiivselt üks ja seesama nähtus kutsub inimestel esile erisuguse reaktsiooni. 72
jt). Emotsioonid on vajaduste omamoodi subjektiivseks väljendajaks. Emotsioonis on on individuaalse kogemuse kujundajaks. 72. Emotsioonide olemuse muutumine ajaloos. · Emotsioon kui märk. Objektiivsus. Edastada võimalikult objektiivselt. 16 · Keskajal hakkab emotsioon subjektiivseks muutuma. Rom Harre: emotion´ st eristus feeling ehk objektiivsest subjektiivne. · Valgustusaeg:. Mõistus ja ratsionaalsus on tasakaalustajad. · Spirituaalne vabadus aitab kontrollida emotsioone, mis on irratsionaalsed. Emotsioon omistati naisele. · Teaduse surve: tööstusrevolutsioon, alluta loodus. Loodusekroon. 73. Emotsioonide käsitlus kognitiivse revolutsiooni ajal. Emotsioon sisaldab kahte komponenti: füsioloogilist aktivatsiooni, mida võivad tingida
1) Normaalsete piirangute nõrgenemine impulsiivse käitumise suhtes. 2) Kõrgenenud tundlikkus emotsionaalsete seisundite ja situatsiooniliste mänguannete suhtes. 3) Võimetus jälgida või reguleerida oma käitumist. 4) Vähene hoolimine toimingute sotsiaalsest heakskiidust. 5) Mõistliku planeerimise võime vähenemine. Kontrollimatu vägivalla pursked on tõenäolisemad, kui rahvahulga isereguleeruvat käitumist takistab võimude ülemäärane kontroll (Marsh, Rosser, Harre). Enne vägivalla tõenäoliseks saamist on vaja pikaajalist korduva ülekohtu tajumist (Smelser). Soovitused edukaks kontrolliks hulkade üle (Waddington): 1) Hulkadel tuleb lasta enda üle korda pidada nii palju kui vähegi võimalik. 2) Politsei ja korraldajate vahel peab olema tõhus side. 3) Kui osaleb politsei, peab ta kasutama vähima jõu rakendamise taktikat, et rahvahulga liikmed ei näeks politseinikes hädade esilekutsujaid.
Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne'i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, zestid Verbaalne suhtlemine Taust kui palju arvestatakse teise poole teadmistega
Katseisikule antakse ülesanne, kuid uurijaid huvitavad peamiselt teised eksperimendi aspektid (sotsiaalsed) Probleemid: Eksperimendi situatsioon pole eluline / ökoloogiliselt valiidne (Orne’i paberil arvutamise ekperiment) Eksperimentaatori mõju / ootused (nt Rosenthal & Jacobsen 1968 õpetajate ootuste eksperiment Eetilisus Toimunu kohta olemasolevate aruannete analüüs Nt pealtnägijate tunnistused, intervjuud, toimikud Jalgpallifännide käitumise uurimine, nt Marsh, Rosser ja Harre (1978) Probleemid: 1. Uurija märkab vaid seda, mida otsib 2. Tõlgendab infot läbi isikliku kogemuse Osalusuuringud (teadlane osaleb ka ise uuringus)/ aktsiooniuuringud (vaadeldakse seda, kuidas inimesed katset teostavad) Uuritakse korraga nii uurimuse mõju, kui ka teisi uuringu tulemusi Mitteverbaalne suhtlemine Parakeel, kehakeel (Argyle ja kolleegide uurimused 1965-1971), silmside, žestid Verbaalne suhtlemine Taust – kui palju arvestatakse teise poole teadmistega
annaabi.ee 
