KANTRIMUUSIKA Kantrimuusika, tõlkes ,,maa-ja läänemuusika" on levimuusika liik, mis on arenenud USA lääneosariikide maatööliste lauludest ja Edela-Apalatside rahvamuusikast nimega bluegrass. Kantrimuusika, varem tuntud kui hillbilly muusika, hakkas levima 1920.aastate II poolel ja jõudis järgmisel kümnendil Euroopasse. Algselt rahvalik, meloodialt ja harmoonialt lihtne kantrimuusika on hiljem lähenenud poppmuusikale. 1960. aastate II poolel tekkis kantri-rock. Traditsioonilised saatepillid kantrimuusikas on bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, suupill, havai kitarr. Kantrimuusika loominguline keskus on Nashvilles, Tennessee's, mis asub Texases. Seal paikneb sadade kaupa heliplaadistuudioid, -firmasid ja kirjastusi, mis tegelevad ainult selle muusikastiiliga.
kaks uut kunstistiili: Barokk ja klassitsism. Hisp. ja Ita valitses barokk. Klassitsism jäljendas antiikaega. Pääses võimule Prants, seda toet absolutistlik monarhia ja haritud kodanlus. GB mõjutasid mõlemad kunstisuunad, sama ka Saksaga. Pol killustatusele vaatamata kujunes sakas välja oma kunstisuund klassitsismi, baroki ja renessansi koostoimel. Barokk täh alguses korrapäratu kujuga pärlit, hiljem Ita kunstistiili. See tähistas üleminekut renessansi harmoonialt, tasakaalukuselt baroki dünaamikale, ebasümeetriale, kujundi peensustele ja dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Püüab ühendada ilu ja inetust, voorust ja pahesid, pateetikat ja pila, askeetlikust ja meelelisust. Iseloom dramaatilised situatsioonid, metafoorne v allegoorilis- sümolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus ja mängulisus, ülevus, jõulisus, tundeküllus. Balthasar Gracian (1601-1658). ,,käsioraakel ja arukuse kunst" ,,criticon"
TEOSED: Voltaire "Zadig", "Candide", "Mikromegas" Rousseau "Emlié e. kasvatusest", "Pihtimused" Swift "Gulliveri reisid" Daniel Defoe "Robinson Crusoe" Romantism: 18.-19.saj - esteet. kateg. ja zanrite segunemine, grotesk, iroonia - isiku- ja loominguvabadus, tundeelu tähtsus - inimese erandlikkus, idealiseerimine - julged, ausad, vaprad mehed ja naiivsed, õrnad, truud naised TEOSED: V.Hugo "Hüljatud" A.Dumas "Kolm musketäri" W.Scott "Ivanhoe" Barokk: 17.-18.saj - üleminek renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt rahutusele, ebasümmeetriale - teravad kontrastid (ilus-inetu) - maailm on lõhestatud ja kaootiline - levis kujund maailmast kui absurdsest, haihtuvast illusioonist - inimene sisemiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud TEOSED: Baltasar Gracian "Käsioraakel ja arukuse kunst", "Criticon" Luis de Gongora "Üksindused" Pedro Calderon "Elu on unenägu"
Hispaanias ja Itaalias valitsev barokk. Prantsusmaal klassitsism. Suurbritania ja Saksamaa oli mõjutatud barokist ja klassitsismist. 2. milline on seos klassitsismi ja antiigi vahel? Klassitsism järgis antiigi eeskuju. 3. nimeta klassitsismi põhijooned. Klassitsism põhineb mõistusel. Välditi kõike juhuslikku, segast. Nõudis mõistuspärasust, selgust ning loogilisust. 4. mis on iseloomulik barokile ? 16.-17. saj barokk- korrapäratu, üleminek renesanssi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümeetriline. Barokk on vastandite kunst. Iseloomustab dramaatilised situatsioonid, sümbolistlik väljendusviis, mitmemõttelisus, tundeküllasus. 5. mida tähendavad valm, satiir, huumor, dramaturg, aforism, robinsonaad? VALM-õpetliku sisuga mõistuluuletus, mille tegelaseks on tavaliselt loomad SATIIR-pilkav nali AFORISM-mõttetera, efektselt sõnastatud lühike ja vaimukas elutarkus
Kuna dekoratsioone ei vahetatud, kulgesid etendused ilma vaheajata. Linnateatreid oli kahte liiki avalikud ning erateatrid. Kõige kuulsam teater oli ,,The Globe". Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud. Barokk ja klassitsism 17 sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik poliitilises elus asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut suuresti vastandlikku kunstisuunda barokk ja klassitsism. Barokk tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele toredusele. Barokk on vastandite kunst. Barokk ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi. Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" ), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17
5. ei tohi teha j2reldusi 6. liiga palju probleemküsimusi 7. sissejuhatus ei sobi kokku probleemiarendusega 8. SISSE JUHATUS PEAX OLEMA KIRJUTADUD T2IESTI LÕPUS 9. sissejuhatus on teie kirjandi visiitkaart ül reedeks kirjuta sissejuhatus 3 erinevat liiki sissejuhatus teemale AJAKIRJANIKU ROLL JA VASTUTUS ÜHISKONNAS 1. 17. sajand ja Hispaanias 2. prantsusmaa, itaalia, portugal 3. barrok ebakorralise kujuga pärl (barocco) 4. elu kui unenägu, harmoonialt ja tasakaaluselt rahutuse, ebasüsmmeetria ja 5. De La Barca 6. 17-18 sajand prantsusmaal 7. cogito ergo sum ,, ,õtlen, järelikult olen olemas" 8. kardinal richelieu 9. 10. Pierre Corneille , Jean Racine 11. Moliere 12. tartuffe ehk petis, don juan, misantroop 13. valmikirjandus 14. La fontaine 15. luulevormis, 16. igav,
viha vastu loodud isiklikku ihukaitseväge, suudab kehtestada ainuisikuvõimu. Platon nimetab türanni isatapjaks, rahva kui tema ,,isa" tapjaks. Eeldused valitsemisviiside allakäiguks, heasoovlikust diktaatorlusest türanniani, tekivad aga sedamaid, kui ühiskond kaldub kõrvale ,,parimate võimust" ja õiglasest pürgimusest polise õnnele. Platon 1) avas, tegi inimestele nähtavaks sootsiumi ja poliitika maailma kogu selle laiuses ja sügavuses. Ta pööras filosoofide tähelepanu kosmose harmoonialt inimeste taotluste ja elukorralduse harmoonia selgitamise/loomise vajadusele; 2) eraldas varasemate filosoofilis-kosmoloogiliste õpetuste liigendamatust tervikust selgelt välja poliitilise sfääri; 3) lõi kontseptuaalse, mõistelise raamistiku, milles pikka aega toimus edasine poliitilise mõtte areng. Aristotelese poliitiline õpetus Platoni õpilast Aristotelest (384-322 ema) peetakse Antiik-Kreeka suurimaks filosoofiks.
Muide, "Aidat" pidas Puccini ise üheks oma elu tugevamaks kunstielamuseks. Püüdes Verdi traditsioone jätkata, ei suutnud uue põlvkonna ja ajastu muusik kõike jäägitult omaks võtta. Lõõmavast romantismist, heroilisest paatosest ja seikspiirlikust 25 tragöödialikkusest jäi Puccini eemale, "Traviata" lüüri1ine dramatism oli talle lähedasem. Verdi meloodialt, harmoonialt ja dramaturgialt õppis Puccini aga väga palju. Ei häbenenud temagi tugevaid emotsioone ning ammutas oma meelose itaalia rahvaviisilisusest. Kõige selgemaid ühisjooni Verdiga leiame Puccini "Gianni Schicchis". Ooperis, milles itaalia opera buffa ja Verdi "Falstaff" teineteisega tugevalt põimuvad. Veristide tõekspidamistest polnud Verdile muidugi kõik vastuvõetav, ent noorte autorite truuksjäämine itaalia ooperikoolile valmistas talle rõõmu
annaabi.ee 
