saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel. Keskaegsete helilaadide asemele kerkisid mazoor ja minoor. 4.Millal oli Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu hiigelaeg? 15.saj. 5.Millised olid 15.-16.saj. lemmikzanrid? 1) Esinduslikemaks zanriks sai missa 2) kujunes välja missa erivorm: reekviem(leinamissa) 3) motett muutus lihtsamaks ja arusaadavamaks, kadus mitmetekstilisus 4) tekkis ilmalik polüfooniline laul. 6.Mida tähendab koolkond, kes sinna kuulusid ja kes neist kõige väljapaistvam on?
sajandil renessansiajastu muusikale. Kuni 13. saj oli muusika enamasti anonüümne. Alates 14. saj hakati seostama teost ja autorit. Ars Nova ajastu esinduslikumad heliteosed olid 3- ja 4-häälsed motetid. Ars Nova väljapaistvam helilooja oli Huillaume de Machaut. Madalmaad Madalmaadel kujunes 15. sajandil uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsioone. Kujunes välja uus kõlaideaal, mille aluseks said tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad, millest omakorda kujunes uusaegne harmooniakeel. Renessanss muusikas seostubki eelkõige Madalmaade vokaalpolüfooniaga. Tuntumad Madalmaade koolkonna helilooja Orlando di Lasso. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Missa - kirikumuusika oluliseim zanr, mis põhineb katoliku kiriku missa tekstile. Reekviem - leinamissa, surnute mälestamiseks. Motett - polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul, enamasti loodi ainult jumalateenistuse tarbeks, kuid neid esitati ka väljaspool kirikut. Madrigal - sai alguse 16. sajandil Itaaliast
muusika autor. 7. Guillaume de Machaut Ars nova tuntum helilooja, esimese autori poolt kirjutatud terviklik missa: "La messe de Nostre Dame." Tuntud on ta ka kui viimane truväär ja luuletaja. 8. Madalmaade muusikaajalooline taust 15. Saj. Uus harmoonia. Laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Burgundias kasvas välja kogu uusaegsele Euroopale iseloomulik harmooniakeel. 9. Uued zanrid 15.saj. (võrdlus 14. saj heliloojate loominguga: missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul) Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Motett lihtsam muusika rütmiline külg, polüfooniline ladinakeelne vaimulik laul. Ilmalik polüfooniline laul lihvitud kompositsioon, selle levikule aitas kaasa nooditrüki leiutamine. 10. Madalmaade koolkonna muusika iseloomustus (helikeel, zanrid) ja heliloojad
Ars nova silmapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut säilinud on 23 motetti, suur hulk ilmalikke laule ning terviklik missatsükkel. Madalmaade muusika 15.-16. sajand Burgundia hertsogiriik meelitas kokku kunstnikke Prantsusmaalt, Inglismaalt ja Itaaliast ja nii kujunes uus eri maade traditsioone ühendav muusikastiil. Kõige iseloomulikum oli laulmise paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sealt kujunes välja kogu Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Peale Burgundia riigi langust levisid muusikud ja uus muusikastiil üle kogu Lääna-Euroopa ja seda viljeleti 17. sajandi alguseni. Uued zanrid 15.-16. sajandi muusikas Kõige esinduslikumaks sai missa ordinaariumiosade tsükkel. Kujunes välja missa erivorm leinamissa ehk reekviem. Teiseks põhizanriks jäi endiselt motett, mis renessanssajastul lihtsustus. Neid loodi enamasti jumalateenistuste tarbeks, aga neid esitati ka väljaspool kirikut
1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine
Saja- aastase sõja vallutused tõid 15. sajandi algul paljud inglise ülikud koos oma kaaskondadega mandrile ning inglise õukonnamuusikud tõid kaasa uue väljenduslaadi, mis mandril kiiresti omaks võeti. Kõige iseloomulikum oli laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel ning varem seda mandril ei tuntud. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Üks varasem säilinud näide sellisest laulutavast on 13. sajandil üles kirjutatud “Suvekaanon” (“Sumer is icumen in”). Burgundia riigi langus oli aga sama kiire, kui oli olnud tema tõus: Burgundia sõdade (1474- 1477) käigus riik lagunes, üks osa selle aladest ja vaimsetest rikkustest läks Prantsusmaale ning teine jäi Saksa- Rooma keisri Maximilian I valitseda ning sel moel laiendas oluliselt oma võimu Euroopas Habsburgide dünastia. 15
Sajandist hakati valdavalt seostama teost ja autorit. Samuti arenes jõudsalt muusikateooria, eriti keerukaks muutus rütmiõpetus. 15. Sajandi esimesel poolel kujunes Madalmaadel uus muusikastiil, mis ühendas eri maade traditsoone. Eriti olulised olid Mandri-Euroopa muusikale Inglismaalt tulnud mõjutused. Kõige iseloomulikum oli aulmine paralleelsetes tertsides ja sektides, see matkis rahvalikku laulmistava Briti saartel. Siit kasvasid välja kogu uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Muusika püüdles korraga kõlavate häälte tasakaalustatud ja harmoonilise ühtsuse poole. Tekkis imitatsiooniline polüfoonia. Nooditrükitehnika leiutamine 15.-16. Sajandi vahetusel andis tõuke seltskonnamuusika laiale levikule. 16. Sajandil hakkasid vokaal- ja instrumentaalmuusika teineteisest eemalduma ja kujunesid uued pillimuusikazanrid. Tugevnes muusika seos tekstiga. 7) RENESSANSSAJASTU MUUSIKAZANRID
annaabi.ee 
