2. Dekaan tegeleb teatud teaduskonna juhtimisega. 3. Üliõpilast nõustavad dekanaat, õppekava juht ja üleülikoolilised nõustajad(tuutorid, üliõpilasesindus, karjääriteenistus). 4. Tüüpõpingukava on kirjas õppekava lisas ja on õppeainete soovituslik jaotus semestrite kaupa nominaalse õppeajaga lõpetamiseks, kus on kirjas nii kohustuslikud kui ka valikained. Selle järgi koostatakse tunniplaan. 5. Üliõpilasele on kohustuslik osalemine seminarides, harjutustundides, praktikumides ja õppepraktikal. Esimesel semestril ka loengutes. 6. Vabaaine on TTÜ-s õpetatav õppeaine, mis ei kuulu ühessegi TTÜ õppekavasse. 7. Vabaõppe mooduli puhul on antud ainult aine maht EAP-des, võib valida vabaained, TTÜ teiste õppekavade aineid või teiste kõrgkoolide aineid. 8. Eeldusaine on aine, mille läbimisel on võimalik õppida mõnda teist ainet, mida ilma vastava aine eelneva läbimiseta pole võimalik võtta. 9
III hindeline test Question1 Hinded: 1 Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;1 1], X0=[2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 6 sekundit. Vastus: Question2 Hinded: 1 Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et siseolekud oleksid eraldi väljundites tagasiside jaoks kättesaadavad? Vali üks vastus. [Ad,Bd]=c2d(A,B,td) C=eye(2), D=[0 0] C=eye(3), D=[0;0;0] C=eye(2), D=[0;0] Question3 Hinded: 1 Kas sisestatud pidevaja olekumudel on stabiilne? Vali üks vastus. ...
15. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi valem. Muutujate vahetus ja ositi integreerimine määratud integraalis. 16. Määratud integraali rakendused. Päratud integraalid. Õppeaine jaotub kahte ossa: 1. Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9). 2. Integraalarvutus (loengud 10-16). Harjutustunnid: Vastavalt loengumaterjalile. Iseseisva töö korraldus: Iseseisvalt tuleb omandada põhilise õpiku mõningad osad (konkretiseeritakse loengul vastavalt vajadusele). Harjutustundides antakse lahendamiseks koduülesanded, mille korrektsed lahendused tuleb kohustuslikus korras esitada harjutustunde läbiviivale õppejõule (seda loetakse üheks eksamieelduseks). Teadmiste kontroll: Lõplik teadmiste kontroll toimub eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema lahendanud kodused ülesanded ja sooritanud kaks kontrolltööd (kumbki vähemalt 50 punktile). Kodused ülesanded annab ja kontrolltööd viib harjutustunnis läbi harjutustunde teostav õppejõud
Küsimus 1 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vali tagasisidestatud pidevaja süsteemi koostamiseks sisendmaatriks ja sisesta vastusese. Põhjenda, miks valisid just sellise sisendmaatriksi! Antud on olekumaatriks ja algolek: A=[1 0;2 -2], X0=[-2;1] Tagasidega suletud süsteemi siirded peavad tulema nõrgalt võnkuvad ja siirdeprotsessi aeg ts 5 sekundit. Leiame omaväärtused eig(A) ans = -2 1 Süsteem ebastabiilne, sellega on vaja leida sellise sisendmaatriksi, et süsteem oleks täiesti juhitav ja jälgitav. Näiteks, B=[-1;-1] Sellega Q=ctrb(sys) Q= -1 -1 -1 0 >> rank (Q) ans = 2 >> S=obsv(sys) S= 1 0 0 1 1 0 2 -2 >> rank(S) ans = 2 Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Missugused olekumudeli maatriksid tuleb veel lisada, et kõik siseolekud oleksid eraldi väljundites...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ..
Intervjuu elutsükkel (Ettevalmistamine -> läbiviimine -> tulemuste analüüs) Intervjuu plaan: eesmärgid, küsimused, rollijaotus o Seos Zachmani raamistikuga (milliseid ridu, veerge, lahtreid tahame ’sisustada’? Kuidas küsimused sõnastada? Intervjuu protokoll: protokolli täpsus, mis on oluline, mis mitte? Valdkonna visiooni esitamiseks kasutatavad mudelid ja notatsioonid Vaata eraldi dokumenti harjutustundides modelleerimise toetamisest loengutes… M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 Iteratiivsest adaptiivsest arendusprotsessist (Unified Process) täpsemalt Inimesed on tähtsamad kui ükskõik milline protsess. Head inimesed koos heade protsessidega mängivad igal ajal üle head inimesed ilma protsessita. - Grady Booch Hea tiimi võib halva protsessiga ära rikkuda.
AIY3310 Diskreetne matemaatika Lühikonspekt Käesolev lühikonspekt katab suure osa aines AIY3310 (endise koodiga LIY3310) loetavast. Samal ajal ei saa seda materjali vaadelda kui antud aine täiskonspekti, mille läbitöötamine garanteeriks hea eksamiresultaadi. Loengutes ja harjutustundides käsitletakse mitmeid probleeme tunduvalt põhjalikumalt. Sellest hoolimata usun, et antud kirjutisest on paljudele tudengitest lugejatele kasu valmistumisel kontrolltööks ja eksamiks. Margus Kruus HULGATEOORIA PÕHIMÕISTEID HULK - algmõiste, intuitiivse definitsiooni järgi objektide kogum. George Cantor (1845-1918) - saksa matemaatik, hulgateooria rajaja. Hulgad jaotuvad lõpmatuteks ja lõplikeks. Meie kursuses käsitletakse lõplikke hulki, mõnikord ka lõpmatuid loenduvaid hulki
2 2 0,5 r= (R + x ) X on horisontaalne telg, sama suunaga, mis pm ja B. Kui x=0, siis r=R. km= μ0/ (4* pi) Aatomis on selliseks ringvooluks elektroni liikumine ümber tuuma (mikroringvool), sellise voolukontuuripindala on π R ❑2 ja voolutugevus I= e*v/ε(2*pii*R), siin on R orbiidi raadius, e on tema elementaarlaeng, v elektroni kiirus. See on homogeensel juhul, mittehomogeensel peab arvestama nurgaga alfa (pm ja r vahel) ja B eri komponentidega: horisontaalne + vertikaalne (harjutustundides tegime, nt ül 289). 32. Magnetilise ja elektrostaatilise vastasmõju võrdlus. Laengud liiguvad samasuguse kiirusega: elektrijõud on tõukejõud, magnetiline jõud on tõmbejõud. Fe = k * Iq1I * Iq2I /ε a2 Fm = km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2 Fe/εFm = (k * Iq1I * Iq2I /ε a2) /ε (km * v1 * v2 * q1 * q2 /ε a2) = v1 * v2 /ε c2 . Tavakiiruste juures läheneb avaldis v1 * v2 / c2 nullile. (Kogu tehe täpsemalt 10. loengus) Järeldused: Mida suurem on kiirus, seda suurem magnetjõud
Süsteemiteooria. Kogu täiendab Hanno Sillamaa õpikut "Süsteemiteooria", millel on olnud juba neli trükki. Iga peatüki alguses on toodud viide selle õpiku (Hanno Sillamaa. Süsteemiteooria, TTÜ kirjastus) vastavatele teoreetilistele peatükkidele. Kui selles õpikus vastavat materjali ei ole, siis on antud viide teisele raamatule (K. Ogata. Modern control engineering, 2002). Ülesannete kogu on kasutamiseks nii harjutustundides, kontrolltöödeks ja eksamiteks etteval- mistamisel kui ka kursuse iseseisval läbimisel. See sisaldab ülesandeid põhiliste teoreetilise kursuse käigus läbivõetavate teemade kohta. Igas peatükis on nn näidisülesanded (täieliku lahenduskäiguga) ja ülesanded iseseisvaks lahendamiseks (mille kohta on ülesannete kogu lõpus toodud vastused ja mõnikord ka vahetulemused). Autorid on kasutanud samu tähiseid, mis on kasutusel H. Sillamaa raamatus, välja arvatud
annaabi.ee 
