Pala oli väga tempokas ja samuti mänglev. Muusika oli väga meeldiv ja tegi tuju heaks. V ja viimane osa Pantomiim oli rahulik ja siis tempokam ning rõõmsam. Selline vaheldumine oli mitu korda nng lõppes rahulikusega. See teos mulle ei meeldinud nii enam, kuna see oli rohkem klassikaline ja ei andnud emotsioone nii väga edasi. Teoses puudus x-faktor, mis oleks teinud ta eriliseks. Esitus oli küll osav ja hea, kuid mitte vägev. Tekkis tunne, et nad ei esineks vaid harjutaks. Kontsert oli meeldiv ja mitte pikk ning tüütav. Kokkuvõttes mulle meeldis, kuid suurt ja postiivset elamust ei saanud ning jättis pigem külmaks.
häbiväärne, ent tuleks arvestada ka selle musikaalse geeniuse vanust. Olgu, mis on, Mozart oli tol ajal kõigest laps ning see, et ta juba 6-aastasena alustas kontsertite andmist erinevates Euroopa linnades, hirmus. Tõsi, selline sensatsioon poleks tohtinud muusikat kõrvale heita, kuid nii noores eas lapse taolise pinge alla seadmine ei ole normaalne. Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas helilooja isa ta kas või keskööl üles ning nõudis, et poeg 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart
Hilisemal perioodil oli jõuline väljendus, teravad ja dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammer muusikat. Kuidas mõjutas lapsepõlv Mozartit? Kui Mozartil jäi päevas viiulimäng vahele, äratas heliloojast isa ta kasvõi keskööl üles ning nõudis, et poeg vähemalt 4 tundi harjutaks. Selle asemel oleks võinud asjasse mängulisemalt suhtuda ning lasta lapsel areneda sellena, kes ta oli laps. Üks psühholoog on öelnud, et lastel on andekusele vaatamata õigus jääda lasteks. Tõsi, Mozart sai suure au ja kuulsuse osaliseks. Kes seda siis ei tahaks? Olla tuntud ning imetletud üle maailma ei saa olla just kuigi kehv, ent pole head ilma halvata. Suur kuulsus ajab sageli pea segamini, tuntus toodab egoiste. ,,Amadeuse" filmis oli koht, kus Mozart matkis labaselt Salierit
rohkem anda õppida, aga ükski õpilane ei arvanud, et väiks rohkem anda õppida. Viimaseks küsimuseks oli, et millises aines antakse liiga palju õppida.Vasutseid oli väga erineivaid aga kõige rohkem arvati, et matemaatikas antakse õppida.Seda arvas 9 õpilast.Seejärel tuli inglise keel, geograafia, muud keeled, muusika uutöö ja ühiskonna õpetus.Minu enda arvates, on ka matemaatikas liiga palju õppida aga see-eest on matemaatika väga tähtis ja see on oluline, et me ka kodus harjutaks matemaatikat. Kokkuvõte Minu suurimaks küsimuseks oli, et kas õpilaste arvates on koduste tööde maht liiga suur.Ja andmeid töödeldes saingi teada, et kuigi see on suur, meie kooli õpilased püüavad hakkama saada kuna muud valikut pole.Loodan, et see uurimustöö avab nii mõnegi õpetaja silmad, et me pole täiskasvand inimesed kes pärast 8 tundi kooli jätkavad oma koolipäeva kodus tehes 3 tundi veel koduseid töid
(nt kui küsitakse kolm mutrit, siis annad kolm mutrit, mitte kolm polti. kui anda valesti, on minu panus vale ja võrdub valetamisega. Panus peab olema siiras. 3) Suhe: ole relevantne (räägi asjast) sa pead rääkima sellest, mis puutub asjasse. 4) Viisi, maneeri: a) räägi selget juttu b) väldi mitmemõttelisust c) ole lakooniline d) räägi õiges järjekorras < kui küsida kolm mutrit, siis ootan, et sa tood need mulle kohe, aga ei ütle "Kohe" ja toomise ajal oleks tore, kui sa ei harjutaks samal ajal tantsusamme. < jutt peab olema selge ja ta ei tohi olla mitmemõtteline ning ütle õiges järjekorras kriitika: 1. paneme tähele, et siin on tegemist kõneleja tingimuste ettedikteerimisega, see koosneb sellest, et allutada kuulajat. 2. mille jaoks seda vaja on? grice ütleb, et saavutamaks eesmärki või panna kuulajat tegema seda, mida kõnelejal on vaja. aga tema strateegiast lähtudes võime sattuda hoopis ebameeldivasse olukorda
pettekujutlusi. Varjud on ainus, mida ahelais virgumine on võimaldanud näha. 3. Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Kui vang, kes on terve oma elu pimeduses kasvanud ja vaid varje näinud, oleks äkitselt valguse poole sunnitud vaatama, siis kohutaks teda valu silmadele nii tohutult, et ta pööraks pilgu eemale ega jõuaks nähagi, et varjudel on ka omanikud. Sellise kogemuse saanud vang kas keelduks uuesti valguse poole vaatamast või siis harjutaks tasapisi omi silmi sellega toime tulema ja leppima teise tegelikkuse võimalikkusega. 4. Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Ta oleks sunnitud harjuma nii valguse esmase ebameeldivusega kui ka silmitsi seisma varjude autoritega, olgu nendeks siis mõni valgust kiirgav taevakeha ja füüsilised objektid, mis osaliselt takistasid selle kiirguse koopaseinale jõudmist. Selle vangi endine tegelikkus oleks pea peale pööratud ning tekitaks võõristust
annaabi.ee 
