Varasematel aastatel väideti, et jõuharjutused (lihasjõud) pidurdavad kiiruse ja osavuse arenemist, lihase pikkus lüheneb ja need harjutused on ohtlikud tervisele. Võimalikku kahju tervisele põhjendati kerelihaste pingutamisel tekkiva hingamispeetusega. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla eriti ettevaatlik kuna järsud pingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame- veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõu arendamise aluseks on lihaste
Pingutuse tulemusena tõuseb rindkere- ja kõhusisene rõhk, mis halvendab verevoolu südamesse ja väheneb aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla ettevaatlik, järsudpingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame-veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõudu saab arendada vaid regulaarselt ja pidevalt sellega tegeledes. Lihasjõu arendamisel tuleks jälgida:
Judo Dzuudo ehk judo ('pehme viis') on heidetele ja kinnihoidmistele keskenduv Jaapani päritolu võitluskunst ning võitlusspordiala, sh olümpiaala. Judoga tegelevaid sportlasi nimetatakse judokadeks. Dzuudos on oluline kiirus ja osavus ning dünaamiline reageerimine vastase liikumisele. Dzuudo on välja kasvanud mitmest erinevast Jaapani jjutsu koolist. Esimese dzuudo treeningkooli rajas 1882 Shitayas dr Jigoro Kano. Dzuudo harjutajate taset märgitakse kyu (õpilase) ja dan (meistri) astmetega ning astmete eristamiseks erivärvilised vööd. · Kyu tasemel: 6. valge, 5. kollane, 4. oranz, 3. roheline, 2. sinine, 1. pruun. · Dan´i tasemel: 1.5. must, 6.8. punavalge, 9. ja 11. punane, 12. lai valge vöö (omistatud vaid dzuudo loojale Jigoro Kanole). Olümpiamängude kavas on dzuudo alates 1964 meestele (välja arvatud 1968) ning 1992 naistele
aju verega varustatus. Tekkiv aju hapnikuvaegus, mis võib liigsete pingutuste korral esile kutsuda isegi teadvuse kaotamise. Arvati isegi, et kestev ja ühesuunaline jõuharjutuste kasutamine lapseeas võib negatiivselt mõjutada keha kasvu. Tänapäeval ollakse aga teisel seisukohal. Reglementeeritud jõuharjutused avaldavad 3 positiivset mõju harjutajate tervisele ja kehalisele arengule. Jõuharjutuste sooritamisel tuleb olla ettevaatlik, järsudpingutused võivad põhjustada traumasid ja häireid südame-veresoonkonna süsteemis. Ettevaatus on seda enam vajalik, et suure vastupanuga harjutuste sooritamisele ei eelne subjektiivset väsimustunnet nagu vastupidavuse arendamisel. Väsimustunne aga väldib ülepingutust. Jõudu saab arendada vaid regulaarselt ja pidevalt sellega tegeledes. Lihasjõu arendamisel tuleks jälgida:
• kui liikumised on omandatud, võib harjutada tunnis osalejaid tegema liikumisi ka iseseisvalt, juhendades treenitavaid samal ajal sõnaliselt ning keskendudes rohkem innustamisele ja vajadusel vigade parandamisele; • parandada vigu heatahtlikus ja sõbralikus toonis, vältides negatiivset ja personaalset vigade esiletoomist; • suheldes rühmaga anda lihtne ja täpne korrigeeriv tagasiside, jälgides samal ajal harjutuste sooritamist pärast märkuste tegemist; • kiita harjutajate pingutust ja korrektset sooritust – positiivne tagasiside motiveerib harrastajaid õppima ja uusi liigutusi omandama. HEA TREENER KUI ISIKSUS Treener on keskseim kuju treeningprotsessi juhtimisel. Hea treener peab olema oma ala asjatundja, kes armastab valitud ametit, on läbinud vastava koolituse ning täiendab pidevalt oma teadmisi ja erialaseid oskusi, et laiendada oma teadmiste pagasit ning olla kursis uuema treeningumetoodikaga ning liikumistrendidega.
lõõgastavat ja rahustavat efekti.Kehaline aktiivsus ja vaimne tervis (seosed ja võimalikud mõjumehhanismid).KA ja vaimse tervise võimalikud mõjumehhanismid. I. Psühholoogilised mehhanismid. Paranenud kehaline võimekus annab inimesele tunde oma võimekusest, enesetõhususest ja kontrollivõimest.KA on üks meditatsioonivorme, mis aitab inimesel saavutada lõõgastunud oleku vaimses mõttes.Psüühiliste struktuuride nagu enesehinnangu ja minapildi muutused.Teiste harjutajate sotsiaalne toetus aitab kaasa psüühilise seisundi paranemisele. II. Füsioloogilised reaktsioonid.Kõrgenenud kehatemperatuur omab lühiajalist lõõgastavat ja rahustavat efekti. KA aitab vähendada lihaspingeid.III. Neurokeemilised ahelreaktsioonid vahendajatena. KA aitab kaasa neurotransmitterite vabanemisele (noradrenaliin, serotoniin, dopamiin), mis viib meeleolu paranemisele.KA tagajärjel vabanevad endogeensed opioidid (endorfiinid), luues heaolu tunnet
annaabi.ee 
