Me kõik rakendame neid nende leebemates vormides ja nende päritolu lapsepõlvest on kergesti arusaadav. Need võimaldavad põgeneda reaalsusest ja pakuvad seega probleemidele lühiajalist lahendust. Pikemas perspektiivis on need enemasti mitteadaptiivsed ja ohtlikud (1: 92). Üks mehhanismidest on näiteks fantaasia. Selle leebemaid vorme oleme kindlasti kõik igapäevases mõttes kasutanud. Unistamine on reaalsusest põgenemine. Kui see muutub äärmuslikuks ja harjumuslikuks, kui inimene on pigem ainult fantaasiamaailmas, selle asemel, et astuda vastu igapäevaelu muredele ja probleemidele, siis saab sellest kaitsemehhanism (1: 92). Taolisi mehhanisme on mitmeid teisigi. Näiteks: kompensatsioon, sublimatsioon, ratsionaliseerimine, samastamine, projektsioon, egotsentrism, regressioon, dissotsiatsioon, repressioon ja eitamine. 11 6
riski eralduda. Tihti delegeeritakse sellises olukorras osa vanemafunktsioone vanematele lastele, s.t. kaasatakse nad vanemate allsüsteemi. Kui see ei toimu piisavalt läbimõeldult, kontrollitult ja selgete normide - reeglite järgi, võib selline teguviis osutuda kahjulikuks. Ka vanemad lapsed (mitte täisealised) jäävad lasteks, nad lihtsalt ei suuda olla vanemate ülesannete kõrgusel. Sageli sugeneb ebaadekvaatsete rollide tõttu laste omavahelistesse suhetesse vägivald, mis harjumuslikuks kujunedes toob kaasa raskeid tagajärgi. Keeruline on olukord perekonnas ka siis, kui lapsed sünnivad liiga tihti. Laste poolteisest aastast väiksemat vanusevahet loetakse laste probleemkäitumiste riskiteguriteks. Sellises olukorras langeb emale eriti suur koormus ja pinge, tal on vähe puhkamis- ja taastumisvõimalusi. Paljud emad lihtsalt põlevad seetõttu läbi ja vajaksid välist abi. Ka väikese vanusevahega laste omavaheline konkurents on pingeline, nad vajavad palju
2. Käekirja kujunemine Esialgu on kirjutamise õppimisel vahetu eesmärk teha järele kirjatähtede näidiseid. Algul liigub käsi üksikuid tähemärke joonistades aeglaselt ja väsib kiiresti. Pideva harjutuse tulemusena käe liigutused kiirenevad ja muutuvad kindlamaks. Ühe tüübiliste käe liigutuste pideva kordamise tõttu kujuneb peaajus välja seoste süsteem e. dünaamiline stereotüüp. Kuna kirjatähtede kirjutamine ja nende omavaheline seostamine muutub harjumuslikuks, on kirjutamise vilumuse omandanu võimeline kirjutama kiiresti. Käekirja kujunemist mõjutab rida objektiivseid ja subjektiivseid tegureid. Objektiivsed on: o kirjaõpetamise metoodika o õppimistingimused Subjektiivsed aga: · antropoloogilised (keha ehitusest sõltuvad) · füsioloogilised (talituslikud) · psühholoogilised Inimese käekiri on üldiselt individuaalne ja suhteliselt püsiv. Muutused käekirjas on:
tulevad toime nende ette seatud katsumustega, ning tasustavad neid edusammude eest. Erinevates sotsiaalsetes oludes (näiteks kõrgete püüdlustega ja elus pettunud vanemate perekonnas) üleskasvanud lastel on arengukeskkonna surve olnud juba sündimisest peale erinev ja loomulikult tulevad nad kooli erinevalt tajutud saavutustarbega. Ka määrab perekonna sotsiaalne taust sageli, kuidas suhtub laps võistluslikkusesse. Kord kujunenud tarve kaldub iseennast süvendama ja võib muutuda harjumuslikuks. Näiteks laps, kes on harjunud võistlema ja teistest üle olema, kaldub ilmutama võistluslikkust isegi situatsioonis, mis tege likult sellist käitumist ei eelda. Veelgi enam, käitumine, mis leevendab tarbeid kindlas kontekstis, muutub harjumuslikuks. Seetõttu on kergem õpetada inimestele teisi käitumisviise uues kontekstis kui vanas. Õpetajate võimuses on mõjutada õpilaste motivatsiooni, kuid see muutub üha raskemaks, mida vanemaks õpilased saavad
kuulata ja järgida). Weber nimetas seda legitiimsususuks (Legitimitätsglaube). Weber eristas kolme legitiimse võimu tüüpi traditsiooniline, karismaatiline ja ratsionaal- legaalne. Traditsioonilise legitiimsuse puhul usutakse kehtivatesse võimusuhetesse, sest selline on traditsioon nii on alati olnud (see on "igavese eilse" autoriteet: nii on olnud iidsest ajast ja selline võim on inimestele saanud harjumuslikuks, see on kui pühitsetud komme -- näiteks toob Weber traditsionaalse kuningavõimu. Karismaatilise domineerimise puhul järgitakse inimest, sest tal on erilised võimed (võimed, mis on kui jumala armust antud (Gnadengabe)). Sellise autoriteedi puhul andutakse personaalselt ja usaldatakse kellegi inimese ilmutusi, sangarlust või teisi juhiomadusi -- näiteks on prohvet või - poliitilises valdkonnas - valitud sõjapealik või rahvahääletuse teel võimule tulnud valitseja,
annaabi.ee 
