Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Euroopa revolutsioonihirmu all, sest valitsejad kartsid, et revolutsioon laieneb nende riikidesse. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all.Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega.Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes "näljase rahvahulga" väljaastumist. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni", mis koostati Ameerika Iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul.17 punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga iseseisvuse väljakuulutamiseks. 3-liikmeline: Päts, Vilms ja Konik. 4. Kes oli Päts ? Laidoner ? Poska ? 4. Päts oli tuntud ja kogenud poliitikamees
kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes "näljase rahvahulga" väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse.
Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. Revolutsioon tõi kaasa ka vägivalda ja poliitiliste vastaste massilise hävitamise. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele revolutsiooni kalender, milles oli 12 kuud ja igas kuus 30 päeva. Revolutsiooni aeg võeti kasutusele uus meetrisüsteem, mis kehtib tänaseni.Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes "näljase rahvahulga" väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele.Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse
rahval taastuma mõte, et nad olid kunagi vaba rahvas oma riigiga. Umbes 75 aastat hiljem I maailmasõja ajal kasutasid eestlased võimaluse ära ning kuulutasid välja Eesti Vabariigi. 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused Juba esimeseks eelduseks Eesti Vabariigi loomiseks võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, kus tõusis esile eesti rahva kultuur. Sellest ajast peale hakkas eestlastel tõusma soov vabaduse järele. Tekkis rahvuslik haritluskond, eestlaste majanduslik jõukus kasvas, eestlased said osaleda omavalitsuste juhtimises ning rahvuslikud liidrid (Konstantin Päts, Jaan Tõnisson) tõusid esile. Võimalus selle teostamiseks oli soodsam kui iial, kui algas I maailmasõda ning Venemaal kukutati tsaar ja algas kodusõda. Sellele järgnev segadus ja enamlaste võimuhaaramine lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) 1917. aasta esimene pool
ühiskonnakorraldust. Jõudis Eestisse haritlaste kaudu Saksamaalt ja levis gümnasistide ja üliõpilaste seas. Kuid levis ka vene tööliste kaudu, kuna selleks ajaks oli Eestis rajatud juba arvestatav tööstus ning siia oli toodud Venemaalt tööjõudu. Mihkel Martna ka kirjanikud: G.Suits, F.Tuglas, E.Vilde. 19.-20- sajandi vahetusel hakatakse kultuuriliste probleemide kõrval tähelepanema ka majanduslikke probleeme: sotsiaaldemokraadid, Teataja. Tuleb välja ka linna haritluskond, kes on saanud juba ülikooli hariduse. 1905. aasta revolutsioon Oli omane nähtus kogu Vene tsaaririigile. Põhjused: 1. Sotsiaal-majanduslikud põhjused (maapuudus, hind on kõrge, töölistel pikk tööpäev, vähe palka, sotsiaalsed garantiid puuduvad nt pension, haigustoetused, puudetoetused) 2. sotsiaal-poliitilised põhjused Venemaal oli absoluutne monarhia, tsaari ainuvõim, parlamenti polnud. Õigusi ja vabadusi nt õigust ühineda, pidada koosolekuid polnud.
Tähtsus ja mõju: *suured muutused ühiskonnas; * seisuste kadumine; * maa talupoegadele; * üleminek üldisele sõjavähe kohustusele; * kodanluse kujunemine(kapitalistliku ühiskonna); * oluliseks sai vabadus, võrdsus ja vendmus;* revolutsioon oli suureks eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda. Revolutsioon avaldas suurt mõju teistele Euroopa riikidele. Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Saksa haritluskond võttis teate Bastille vallutamisest vastu üldise vaimustusega. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes "näljase rahvahulga" väljaastumist. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Revolutsioonil oli suur tähtsus ajaloos. Hea oli see, et III seisu sai ka maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse
annaabi.ee 
