jõudsid ka hipimoe mõjud. Suureks muutuseks oli, et naised hakkasid kandma pikki pükse. Samas muutus riietus vabamaks ja noortepärasemaks, üldlevinud noorterõivaks said T-särgid ja teksased. Uued moesuunad tähendasid seni järgitud konservatiivse maitse ja moraali hülgamist ning Baltimaade, eriti Eesti aina selgemat olmelist eristumist ülejäänud Nõukogude Liidust. Noorsookultuuri märksõnaks oli disko, paljude haritlasnoorte elulaadi ja suhtlusringi oluliseks kujundajaks sai ehitusmalev (Viires 1998). Tunduvalt moodsamaks ja ka läänelikumaks muutus igapäevaste tarbeasjade maailm. Samuti suurenes eestlaste toidulaual järk-järgult poekauba osatähtsus. Riiklike kitsenduste tõttu vähenes kodune loomapidamine, kui 1970. aastail said kolhoosnikud siiski veel poole tarbitud lihast oma kodusest majapidamisest. Üksluist toidukaupade valikut poes püüti korvata kodus valmistatud hoidistega
Ja ta hakkaski oma juttudele otsima ainestikku kodupaigaümbrusest ning talle tuttavast talupojaelust. 4. ,,Teataja" 5. 6. ,,Mäetaguse vanad", ,,Kaks paari ja üksainus", ,,Vanad ja noored", ,,Rahaauk". Tammsaare kirjutas sellel perioodil peamiselt külaainelisi jutte. 7. ,,Pikad sammud", ,,Noored hinged", ,,Üle piiri", ,,Varjundid", ,,Kärbes", ,,Poiss ja liblik". Selle perioodi teemaks oli kirjutada jutustusi haritlasnoorte elust. 8. Selle kõrgperioodi ainsaks teoseks oli/on ,,Judiit", mis sai valmis aastal 1921. LISA MÄRKSÕNADELE KOMMENTAARE: ,,Kõrboja peremees" (Eesti kirjandus 10. Klassile) Saamislugu- Selle romaaniga pöördus Tammsaare taas oma meelisainestiku maaühiskonna kujutamise juurde, mis oli kesksel kohal olnud esimesel loominguperioodil. Nüüd olid Tammsaare loomevõimed mitmekülgsemalt välja arenenud, mis tagas romaani õnnestumise. Teos on kirjutatud 1922
klassikute töödest, nagu F.Dostojevski, O. Wilde, B.Shaw jt. A.H. Tammsaare suri Tallinnas 1.märtsil 1940. aastal. Tema muldasängitamise päev kujunes üldrahvalikuks leinapäevaks. A.H. Tammsaare looming jaguneb selgepiiriliselt kolme perioodi. Esimest piiritlevad aastad 1900-1907. Sellal kirjutas Tammsaare põhiliselt külaainelisi jutte. Teise perioodi moodustab ajavahemik 1908-1920. Siis avaldas kirjanik jutustusi haritlasnoorte elust, kusjuures kirjutamislaad erineb märgatavalt varasemast realismist. Kolmas periood algab 1921. aastal näidendiga ,, Juudit ,, ja kestab kirjaniku surmani. See oli Tammsaare loominguline kõrgaeg, ta tõusis psühholoogilise realismi ja kriitilis-realistliku romaani tähtsaimaks viljelejaks eest kirjanduses. Alustanud kirjutamist HTG kooli õpilasena, polnud tal suuri kogemusi kirjutamise alal , kuid ta arendas neid
"Kaks paari ja üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik.
üksainus" (1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Autor näitab neis külarahva armetust ja vaimuvaesust, mis väljendub mõttetutes ja kurb-koomilistes riidudes ning nürimeelses alalhoidlikkuses. Nooreestlaste otsiv vaim avaldus ka rühmitusele lähedal seisva Tammsaare loomingus. Jutustustes "Pikad sammud" (1908), "Noored hinged" (1909) ja "Üle piiri" (1910) on kirjanik loobunud tavapärasest süzeest ja miljööst ning keskendunud haritlasnoorte hingeelu keerdkäikude ja -sõlmede eritlemisele. Tema loomelaadi iseloomustab seejuures impressionism. 1922. aastal jõudis Tammsaare esimese suurteoseni. Romaan "Kõrboja peremees" märkis uut taset eesti realistliku kirjanduse arengus. Kui kirjaniku varasemates teostes olid esile tõstetud teatud eluküljed, autor vaatles kas ühiskondlikke nähtusi või keskendus tegelaste psühholoogiale, siis "Kõrboja peremehes" esitatud elukäsitlus on terviklik.