hinnata ja tunnetada seda, mis on meie jaoks tõeline hüve ja soovimisväärne. Platon visandab ideaalse filosoofi hariduskäigu. Ta juhatab visandi sisse kolme võrdpildiga, millest siin käsitletav koopa-võrdlus on kolmas. Võrdpildi esimene lause annab teada, et võrdluses kujutatud olukord peab midagi avaldama meie loomuse kohta, ja nimelt midagi, mis puutub meie disponeeritusse haritusele või harimatusele. Juba võrdpildi kontekstist ilmneb, et Platon, kõneldes haritusest ja selle vastandist, peab kitsamalt silmas hariduskäiku, mis annab filosoofi ja riigimehe kvalifikatsiooni. Hüve ideed võrreldi päikesega, tõde valgusega ja tunnetuse objekte objektidega, mis tulevad valguses nähtavale, ning koopa-võrdpilt kasutab neid analoogiaid uuesti. Koopa-võrdpilt näitlikustab harimatu olemist ja ,,tõusu" harituse ja teadmise juurde
Elukutseline riigikukutaja, revolutsionäär Ainuvõim kujunes välja 1920. – 1930. aastatel: *Poliitiliste konkurentide kõrvaldamine riigi juhtorganitest *Stalinile ustavate isikute paigutamine võtmepositsioonidele riigis *Mitmete tuntud isikute saladuslik surm Stalini isikukultus: Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti. Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Industrialiseerimine: *Eraettevõtluse piiramine *Rasketööstuse eelistamine *Vangide töö kasutamine *Majanduse planeerimine Tulemus – NSVL muutus tööstuslikult ja sõjaliselt tugevaks riigiks, rahva elatustasemest ei hoolitud Kollektiviseerimine: *riigi/linnade varustamine toiduainetega riigi poolt kehtestatud hindadega ilma vabaturuta *Vilja müük välismaale, et teenida välisvaluutat Tulemus - põllumajanduse laostumine. Talupoegade
Paljusid probleeme, mis näivad ületamatud arengumaadele, on arenenud maade elanikel raske tajuda. Nt on raske ette kujutada, et puhta joogivee saamine on probleem. Vaesus arengumaades ing arenenud maades erineb põhjalikult. Näljahäda ning eluaseme probleeme on arengumaades süvendanud rahvastikkuplahvatus. Pikaajaline alatoitumus kuulub seal peamiste surmapõhjuste hulka, lisaks levivad tänu halbadele sanitaaroludele ja harimatusele nakkushaigused (tuberkuloos, AIDS, hepatiit). Kolmanda Maailma haiglates moodustavad ligi 70% haiged, kes on nakatunud reostatud vett tarbides, mis on tingitud puhta joogivee nappusest. See tuleneb madalast arengutasemest, puudub kanalisatsioonisüsteem ning puhas vesi on kallis. Halb majanduse tase ei soosi töökohtade teket ehk inimestel pole tööd, millega elatist teenida, või on töö väga algeline ja vähetasuv. Arvatakse, et ligi 40% arengumaade linlastest elatub juhutöid tehes.
teistele, kes asuvad kaugemal. · 20.sajandi viimasel aastakümnel on maailm muutunud ühtseks sotsiaalseks süsteemiks 93. Kuidas väljendub globaliseerumine nt majanduses? Kultuuris? Sotsiaalses elus? · Globaalne majandussüsteem transnatsionaalsete korporatsioonide kaudu toimuv rahvusvaheline tööjaotus, nt auto- ja arvutitootmine. · Kuigi majanduslikud ja tehnoloogilised edusammud on silmnähtavad, pole suudetud piiri panna aga näljale, vaesusele ja harimatusele. · Vaesus kui globaalne probleem: töölised, töötud, vanurid, suured pered, ühe vanemaga pered, haiged või invaliidid. Absoluutne ja suhteline vaesus. Vaesuse feminiseerumine. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 12
Süüdistus riigireetmises: luuramine välisriikide kasuks, osalus nn trotskistliku salaorganisatsiooni tegevuses. Karistus: mahalaskmine Stalini täieliku isikuvõimu ja isikukultuse kujunemine 1939. aastaks. Hirmu- ja pealekaebamise õhkkond Isikukultus Stalinist sai ilmeksimatu ja saladuslik suur juht, keda ülistati, tsiteeriti, kardeti. Stalingrad, Stalini preemia Isikukultus tugines propagandale, inimeste teadmatusele ja harimatusele, riigi suletusele. Vaenlase kuju loomine: nn kontrad, rahvavaenlased, kapitalism. Rahvusvahelised suhted Venemaad/NSVL ei tunnustatud 20. aa I alguses, I riik EV 1920 Suurriigid lootsid Nõukogude korra kokkuvarisemist, toetasid pagulasorganisatsioone. 1924 - 25 tunnustamine. Siis loodi ka majandus-kaubandussuhted. 1922. sõlmis koostöölepingu Saksamaaga majanduskoostöö, vastastikku loobuti I maailmasõja kahju sissenõudmisest.
diskomees.143 Allan Vainola jaoks oli punkariks olemise peamine eesmärk vastandumine ühiskonnas vohavale lollusele ja juhmusele144, Anti Pathique tundis samas jälestust tollase veteranide kultuse vastu (Suure Isamaasõja veteranidel olid Nõukogude Liidus mitmed privileegid).145 Peep Männil mainib ühe pungi varajase ideena mässu Lääne elustiili vastu, mis mõjus sama totrana kui ENSV riiklik korraldus, lisaks soov vastanduda diskomeeste materialismikultusele ning harimatusele.146 138 Trubetsky 2009, lk 256. 139 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 140 Intervjuu Kiwaga. 141 Intervjuu Mercaga. 142 Intervjuu Eero Tammega. 143 Intervjuu Mercaga. 144 Intervjuu Allan Vainolaga. 145 Intervjuu Anti Pathique’iga. 146 Intervjuu Peep Männiliga. 32 Kõige suuremaks ühiseks faktoriks punkariks hakkamisel on aga konkurentsitult viha kehtiva ühiskonnakorralduse, seaduste ning ideoloogia vastu
1841. aastast elab Tolstoi Kaasanis. Seal oli ülikool ja see oli impeeriumi perifeeria. Mitmed üliõpilased, kes suurlinnade ülikoolist välja visati, läksid Kaasanisse. Tolstoi aga end rev.tegevusega mitte kunagi ei sidunud. Tolstoi valib esialgu filosoofiateaduskonna (1844). Õppimine teda ei huvitanud, ta käis ballidel, muudel üritustel, eelistas suhelda kõrgaristokraatidega. Suheldes oma eakaaslastega armastab ta käituda üleolevalt. Ta hindab oma seisukohti kõrgelt, vaatamata harimatusele. Filsosoofiateaduskonnast läheb ta üle õigusesse, aga situatsioon ei muutu. Peagi otsustab ta koju tagasi minna. Siis otsustab ta oma elu mitmekesistada. Mõisas hakkab ta suure hoolega pidama päevikut. Päevikuid pidasid kõik, see oli väga tavaline. Tolstoi paneb kirja väga põhjaliku enesekasvatuse ja harimisprogrammi. 23 Kirja paneb ta need valdkonnad, kus ta tahaks end täiendada. Ta tahab õppida õigusteadust, kirjandust
annaabi.ee 
