nägid. · Lõpuks toimub uus ülestõus, kuningapere lahkub Rahvuskogu kaitse alla, neid alandatakse moraalselt ja nüüdsest oli kindel, et mingit kuningavõimu enam polnud. · Pere sunniti Temple'isse vangi, kus neid valvati hoolikalt. Louis XVI ja Marie Antoinette said väga lähedasteks. Lõpuks toimus kohtuotsus ja kuningas tapeti · Plaanitakse mitu korda põgenemist, kuid need nurjuvad · Dofään (kuningatrooni pärija) eraldadakse emast ja antakse harimatule kingsepale kasvatada. Laps unustab oma päritolu. · Marie muutub tühjaks ja elutuks inimeseks. · Ta süüdistatakse hukka ja viiakse vangikongi. · Viimased pingutused kuninganna päästmiseks, loodetakse Austria abile, kuid too on ükskõikne. · Toimub kohtuprotsess, kus muuhulgas süüdistatakse Mariet verepilastuses oma pojaga. Marie 9-aastane poeg on saanud nii palju ajupesu, et ei eita seda. · 16. oktoober giljotineeritakse Marie Antoinette.
Abstraktne mõtlemine välistas võimaluse näha ostjas midagi head. Ühtlasi on Hegeli jaoks abstraktne mõtlemine midagi negatiivset ja midagi, mis on omane vaid harimatutele. Lihtsamalt öeldes on tema jaoks abstraktne mõtlemine üldistamine, eelarvamustel põhinev otsuste tegemine. Lihtsalt öeldes on harimatu siis lihtsalt keegi, kel pole mahti asjasse süveneda, mõttelaisk isik, massiinimene. Kui keegi on ära sildistatud, siis sellest piisab harimatule, et anda hinnang inimese kohta. Teise näite omapäraks on see kui harimatu tundeid on solvatud. Turunaine tundis end puudutatuna kui ostja kommenteeris tema mune, mis olevat mädanenud. See tegu kustutas turunaise jaoks aga igasuguse võimaluse, et ostjas midagi positiivset näha. Koheselt seostas ta absoluutselt iga omaduse negatiivsega ning maalis ostjast absurdselt halva pildi. Otsustus sisaldab subjekti ja predikaati. Kujutluste ühendamine teadvuses on otsustus.
liberalism asetab indiviidi märksa kindlamalt sotsiaalsesse konteksti. Vabadust vaadatakse kui eneseteostust ja suuremat rõhku pannakse indiviidi osalemisele grupis. · Parlamentarism Liberalism on alati kaitsnud parlamentaarset valitsusvormi kui süsteemi, kus valitud kogu kontrollib täidesaatvat võimu. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja vaesele rahvamassile, siis hakkab rahvas seda tingimata kuritarvitama. Nüüdisaegne liberalism on sõlminud demokraatiaga rahu. · Võimaluste võrdsus Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud. · Reformism Progress vajab aktiivset kaasaaitamist reformidele, mitte aga lihtsalt passiivset osavõttu.
jms küsimustes. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust, religioon on liberaalide arvates inimese eraasi. Seda võib nimetada ka poliitiliseks vasakpoolsuseks. Seega iseloomustavad tsentris paiknevat liberalismi nii parem- kui ka vasakpoolsuse elemendid. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. On suunatud eelkõige vabaturumajanduse põhimõtete kaitsmisele. Majandus edeneb nende arvates kõige paremini siis, kui riik väldib sekkumist eraettevõtjate tegevusse, jätab ettevõtjatele tegevusvabaduse ning laseb vabalt kaubelda, ilma liigsete maksude ja tollideta. Seda esindab laissez faire, laissez passer poliitika (prantsuse k `laske valmistada, laske käibida'. Maksud peavad olema madalad ja kõigile
kitsamas tähenduses ja sellest tuleb analüüsida jätkata, et metafüüsika olemust avada. Prg. 32. Tagasi minna metafüüsika juurde ja vaadata, mis saab öelda metafüüsika kohta. Tuuakse sisse „nähtumus“ ja „asi iseeneses“. Nähtumus ehk näivus-phaenomena ning asi iseeneses ehk noumena ehk mõistuse asi(nous). Metafüüsika mõiste toodi sisse Platoni käsitluses ehk mõistusele toetumine. Selline eristus on andeks antav harimatule ajale ehk valgustusajastu inimesed. Milles nad eksisid? Nad pidasid nähtumust ja näivust samaks. Kant on näidanud, et näivused saavad ka teadused olla aga peab ütlema, et on olemas teadus üldse (loe sellest!). asi iseeneses on kummaline Kanti filosoofia mõiste: ühelt poolt ei küündi meie tunnetusvõimed sinnani, aga teiselt poolt meile kättesaamatu asja kohta on palju öelda ja tema funktsioonide kohta. midagi saab selle kohta ikka öelda: need eksisteerivad. Ei saa öelda, mis
Maksud peavad olema madalad ja kõigile maksumaksjatele võrdse protsendiga. Riigi sekkumist ka sotsiaalsuhetesse peetakse ebaotstarbekaks või koguni kahjulikuks. Riigi sekkumine majandusse peab olema minimaalne. Peetakse oluliseks kodanikuõiguste ja -vabaduste kaitsmist ja parlamentarismi, õiguskorrast kinnipidamist ja riigi lahutatust kirikust. Ent liberaalid pole mitte alati pooldanud demokraatlikku valitsemist. XIX sajandi algul kartsid liberaalid, et kui anda võim harimatule ja varatule massile, siis hakkab ta seda tingimata kuritarvitama. Kõigil on võrdsed võimalused. Inimese ühiskondliku positsiooni peavad põhiliselt määrama saavutuslikud kriteeriumid nagu talent, töökus ja loovus, mitte aga sünniga seotud asjaolud, nagu arvavad konservatiivid, kes on pidanud elus edasijõudmisel määravaks päritolu ja "klassikuuluvust". Pooldavad erinevalt konservatiividest reformismi. Progress vajab reformidele aktiivset kaasaaitamist, mitte aga
annaabi.ee 
