teoreetiliste traktaatide uurimine. Suurem osa õpetajaist sõltus õpilaste makstud tasust. Paljudes ,,koolides" oli ainult üks õpetaja, kes sageli töötas oma kodus. Olid ka abiõpetajad, kelleks võisid olla vanemad õpilased. Õpetajate peamisteks probleemideks oli see, kuidas oma tasu kätte saada ning et mõni kolleeg võis õpilased üle lüüa. Bütsantsi õpetlased tõid läände kaasa kreeka tekstid, raamatud, raamatukogu, õpetamisstiilid ja haridustraditsioonid, ladina keele oskuse, Platoni ja Aristotelese tekstid. Naine Väljaspool perekonda ja kloostrit nähti naises ainult mehe seksuaalseiha jultunut ärgitajat, kaheplgelist olendit. Bütsantsi kultuuris kõrkus naine kahe äärmuse vahel: ühel pool Maarja, Kristuse neitsilik ema, teisel pool võrgutaja Eeva, kes rikkus ära Aadama ja kogu inimsoo. Naise kõige olulisem ülesanne oli laste sünnitamine. Üldiselt olid pühad naised ainult,
· 1708 Lesnaja lahing · 1709 Poltaava lahing · 1721 Uusikaupunki rahuleping, millega Venemaa sai Eesti endale 1710 sõlmiti Harku mõisas alistumisleping, millega oli Põhjasõda eesti aladel lõppenud SÕJA TULEMUSED: · Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad kapituleerisid · Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest · Rüütelkond säilitas omavalitsuse maariigi · Venemaa sai ,,Akna Euroopasse" · Säilitati luteri usk, koos sellega ka haridustraditsioonid · 1708-1711 laastas katk ja nälg Eesti alasid · Eestlaste rahvaarv langes tasemele 15000-17000 hinge 2. Linnuste tüübid muinaseestlastel Linnuste rajamiseks valiti järskude nõlvade ja sobiva suurusega künkad. Linnuse tüübid: · mägilinnused · neemiklinnused · Kalevipoja säng · ringvall-linnus · linnus-asula Pilet nr.11 1. Luteri kirik Rootsi ajal ja Vene ajal Rootsi ajal:
Põhjasõjast(07.08.1700), november 1700-Narva lahing, 1703 vallutas venemaa Ingeri linnused, 1704 tartja Narva piiramine-venelased edukad. 18.02.1708 küüditati kõik Tartu elanikud Venemaale. 1708 lasti tühjaks jäänud Tartu õhku. Rootslaste sõjaplaan tungida Venemaale ja vallutada Moskva ei õnnestunud. *Sõja tulemused: Talupoegadel kadus lootus vabaneda pärisorjusest, Venemaa sai “akna Euroopasse” , säilitati lueteri usk ja kood sellega ka haridustraditsioonid, sõjategevuses hukkus palju eestlasi, eestit laastas katk ja nälg (1708-1711). 2.Eesti muinasmaakonnad-haldusjaotusest ja riiklusest Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna, 13. sajandi alguseks oli kokku umbes 45 kihelkonda. Oli alanud nende liitumine maakondadeks neid oli 8: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala. Muinasaja lõpuks olid mõned märgid tekkivast riiklusest nt. Aastas korra käisid külavanemad suurel koosolekul. Pilet nr.10 1
Eesti haritlaskond nägi eepose koostamises teed natsiooni sünniks. Ilmuvad käibele sõnad Eestimaa ja eesti rahvas. Rahvuslik ideoloogia väljendub ka tolleaegses uuemas rahvaluules. Eestlasi vastandatakse saksa mõisnikele, kes seitsmesaja aasta eest rahvalt priipõlve röövisid. Eesti rahvaluule sihipärasele kogumisele pani aluse Jakob Hurt. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid. Mütoloogia allikad on eelnev suuline pärimus ja nende müüdid (rahvapärimus) ja teine allikas kus see on seotud ümbritsevate ja ühendavate tekstide (soome mütoloogia) põhjal. Omab tähtsat kohta. Peterson 1819aastal tõlkis rootsi keelest saksa keelde "Mythologia Fennica". Cr. Ganander- teda võib pidada ka eesti mütoloogia nurgakivi panijaks oma Mythologia Fennicaga. Paradoksaalselt näeme et tegemist on soome algupäraga. Eesti mütoloogia on laenulise päritoluga
ainulaadne ja kuulub eesti rahvusliku liikumise tähelepanuväärsemate nähtuste hulka. Rahvusliku liikumise oluliseks mõjutajaks võib pidada ka eestikeelset ajakirjandust. Üldrahvalikuks kujunes mitte ainult ajalehtede lugemine, vaid ka neile kirjutamine. See oli tähtis viis avalikus elus osalemiseks. Amorfse maarahva konsolideerumisel eesti rahvuseks olid niisiis olulisteks eeldusteks aja jooksul välja kujunenud haridustraditsioonid. Kirjaoskamatu rahva hääl polnuks jõudnud avalikku ajakirjandusse. Kirja tundmata polnuks kohalikud inimesed üle Eestimaa suutnud vastata ka Jakob Hurda üleskutsele koguda rahvaluulet ja murdetekste. Koos sellega jõudis eestlase teadvusse arusaam, et eesti keel ja põlvede vältel loodud kultuur on midagi väärtuslikku. 8.Kultuur ja kommunikatsioon. Ajakirjanduse osast eesti rahvuskultuuri kujundaja ja vahendajana:
annaabi.ee 
