,,Sest ainult nii jääb soome rahvas püsima."" Kool kui kliendifactory Tänapäeval ütleb turuideoloogia, et kasvatada tuleb tarbijat. TEISTMOODI TEOSTUNUD KOOLID Koolid, mis püüdsid parandada maailma Autor jätkab turundusteemat: ,,Globaliseeruv vabaturg, konkurents ja kapital on taandanud inimese mõõtmed seekord sooritaja, müügiartikli, konkurendija kliendi tasandile. Tema väärtuse hindamise mõõdupuuks sobib hästi haridusstandard, kuigi sel on arengu ja haridusega järjest vähem pistmist." Oli jäänud arvamus, et Waldorfkasvatus on liiga vabameelne, aga siit selgus, et ei ole. ,,Waldorfkool ei ole vabakool, kus viljeldakse vabakasvatust ja igaüks võib teha, mis tahab. Ka mujal koolides on probleeme ning probleemseid lapsi." Vaimsusekandjaks või kohanejaks ,,Eesti waldorfkoolide tase on hinnatud ebapiisavaks ja küllap on selles ka tõtt. Ka
Põlva Roosi lastead-põhikoolis. Porkuni toimetulekukooli õpetaja Hinna Haavistu kirjutab artiklis tähendusrikka pealkirjaga "Kõik lapsed on õpetatavad" sellest, et tegelikult lähtudes Eesti seadusandlusest on kõikidel soovijatel võimalik jätkata õpinhuid pärast põhikooli lõpetamist: EV Haridusseaduse paragrahv 2 lõik 3 on kirjas, et üks hariduse eesmärkidest on luua igaühele eeldused pidevõppeks. Pragrahv 4 lõik 3 on kirjas: "Haridussüsteemi ülesehitus ning riigi haridusstandard loovad igaühele võimaluse siirduda ühelt haridustasemelt teisele." Sotsiaalhoolkande seaduses (§ 26 lõigus 1 punkt 2) on kirjas, et valla- või linnavalitsus loob koostöös pädevate riigioranitega võimalused puuetega inimeste konkurentsivõimet tõstvaks kutseõppeks. Helena Täht analüüsib artiklis "Hooldusõppes põhihardise omandanud noorte võrdsetest võimalustest kutsehariduses" analüüsib ta Eesti Vabariigi seadusandlust,
üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks.Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks. Haridusobjektid - haridussüsteem tervikuna, haridusseadustik, haridusstandardid, õppeasutused, õppekavad jms. Haridusstandard - igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu, kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi. Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse
10. Lasteasutuse laste üldteenindamiseks luuakse üks logopeedi ametikoht iga 30 kõneravi vajava lapse kohta. 11. Lasteasutuses, kus õppe- ja kasvatustegevus ei toimu eesti keeles, luuakse iga kahe 3–7-aastaste laste rühma kohta 0,25 eesti keele õpetaja ametikohta. Õppekavade tüübid ja tasandid lasteaias Õppekava on kokkulepe, mille sisu oleneb ühiskonna ootustest ja soovidest. Õppekava on dokument, kuhu on kirja pandud kokku lepitud haridusstandard. Õppekava rakendamine peab tagama ühiskonnas kokku lepitud haridustasemega indiviidide kasvatamise. Koostamine etappid : 1. Hetkeolukorra uurimine 2. Eesmärkide seadmine 3. Tegevusvõimaluste arutelu 4. Tegevuste valik ja õppekava vormistamine 5. Õppekava rakendamine 6. Protsessi ja tulemuste analüüs Õppekava tüübid : Jaotuse aluseks on see, milles nähakse õpetamise ja kasvatamise eesmärki. 1
Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega õpilas(t)ele, tavaliselt eristamiseks õpitegevuste ja sisu korraldust üksikutele õpilastele koolis. Koduõppel õpilased, sportlased, muusikud(koorilauljad) Kooli arengukava: Dokument, mis määratleb kavandatud suunad ja tegevused kooli arenguks lähi- ja kaugemas tulevikus, lähtuvalt regionaalselt ja riiklikult sätestatud haridusprioriteetidest ning konkreetsetest võimalustest (ressursid, tingimused). Haridusstandard: Hariduslik miinimum vastavas ainevaldkonnas ajaliselt piiritletud õppetsükli (nt kooliaste või klass) lõpus, mida tavaliselt määratletakse minimaalse nõutava hulga teadmiste ja oskustega ning suutlikkusega seda iseseisvalt kasutada. Õppekava mõiste määratlemine rõhuasetusest lähtuvalt: · Ainekeskne õppekava(iga õpetaja oma aine eest) · Kompleksõppekava(lähtuvalt ainevaldkonnast, koos teiste õpetajatega)