...............Lk 7-8 Kasutatud kirjandus..............................................................................Lk 9 Haridus Eesti NSV "suveräänsus" osutus ka hariduse vallas juba 1940.-1941.aastal fiktsiooniks. Koolisüsteemi vaadeldi NLKP eesmärkidest lähtuvalt kui nõukoguliku mõtteviisi kujundajat ja kuuleka, vähenõudliku tööjõu koolitajat. Hariduselu juhtnöörid esitas NLKP oma kongressidel ja pleenumitel, millele järgnesid üleliidulised ja nende alusel vabariiklikud haridusseadused ja määrused. EKP, mille ülesanne oli organiseerida NLKP otsuste täitmist Eesti NSV-s, juhtis kogu kultuuri, s.h. haridust ja teadust oma vastavate osakondade, samuti riiklike haridusorganite ja õppeasutuste parteiorganisatsioonide kaudu. Osa koole ja kõrgkoole viidi otse üleliidulisse alluvusse. Seega ei saa rääkida kogu Eesti NSV haridussüsteemi kohalikust juhtimisest. Kuid selleski osas, kus kohalikku juhtimist lubati, oli see alati subordineeritud
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse
Samuti koostatakse ülevaade lapse arenguks vajalikest teenustest ning kasvukeskkonna tingimustest. Rehabilitatsioonimeeskonna soovitustest on muuhulgas abi arendustegevuste planeerimisel, kui esitatud on lapse arengutaseme põhjalik kirjeldus ning antakse soovitusi õppe- ja kasvatus tegevuste korraldamiseks. Isiklik rehabilitatsiooniplaan koostatakse kuni kolmeks aastaks ning selle täitmise eest vastutab enamasti lapsevanem. Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Arvestust piirkonnas elavate erivajadustega inimeste, sh laste üle peab kohaliku omavalitsuse esindaja, kes on eestvedajaks ka võrdsete võimaluste loomisel toetuse ja hariduse saamisel. Informatsiooni, milliseid rühmi on vaja piirkonna lastele luua ja spetsialiste palgata, saab kohalik omavalitsus maakonna või linna nõustamiskomisjonilt. Igas nõustamis komisjonis on viis liiget: eripedagoog, logopeed,
a kriminaalseadustiku eelnõuga oli Eestist loomas ühte vähest maailma riikidest, mis üritas mh naiste õigustele apelleerides, legaliseerida aborti. Sümboolne on ka küllaltki jõhker emadepäeva tähistamise riigistamine (seni oli emadepäeva korraldamist ühiskondlikel alustel organiseerinud Eesti Naiste Karskusliit, kes suhtus võimude uude initsiatiivi vägagi tõrjuvalt). 19 Kasutatud kirjandus 1. http://www.hm.ee/Haridusseadused-1918-1940/hsscan/kooliarst%201921.pdf 2. Dr. A. Lüüs. (1926). Laste ühiskondlik tervishoid. Tartu: Loodus 20
· rotatsiooniprogrammide planeerimises osalemine 2. Praktiline korraldav tegevus: · arenduse ja koolitusega tegelejate ringi määratlemine firmas, koolituse kontaktisikud, nende tegevuse piiritlemine, koostöö reglementeerimine (kes on? nende funktsioonid?) · väliskontaktide loomine koolituse sisu ja organisatsiooni realiseerimiseks (kuidas luua kontakte, neid hoida, arendada?) · seaduste täitmise jälgimine (haridusseadused, keeleseadus, määrused kvalif. tõstmise kohta) lepingute sõlmimine, nende sisu, vorm, aeg, raha (mõlema poole osas) · koolitusele lähetamine, õppima suunamine, õpiedukuse jälgimine, finantsdokumentide korrashoid ja arvete tasumine (mis iga valdkonna puhul kõige olulisem? millised ohud, mis kindlustab edu?) · tagasiside organiseerimine*, kokkuvõtted, analüüs ja aruandlus · töötajate hindamises osalemine, koolitusvajaduse hindamine
annaabi.ee 
